Käesoleva aasta 12. augustil möödub 15 aastat Eesti Vabadusvõitlejate Ühenduse asutamisest. Sel puhul olid Jõgevamaa mehed, kes kunagi Teises maailmasõjas võidelnud, vangilaagrites või metsavendadena näguripäevi nähes läbi kõige keerulisemate aegade vabasse Eestisse jõudnud, kutsutud neljapäeval maavanema vastuvõtule.
Jõgeva Vabadusvõitlejate Ühenduse asutas 14 meest, kellest on manalateele läinud üheksa. Praegu on ühenduse asutajatest meie hulgas veel Arnold Õunapuu, Armand Nukka, Endel Bergmann, Vassili Arula ja Evald Veedla. Esimene juhatuse esimees oli Evald Paeveer. Aastatel 1998-2000 oli ühendusel 90 liiget, nüüd 35, kelle seas omakorda neli nooremat liiget.
Maavanem Viktor Svjatõšev rõhutas oma kõnes, et tänu vabadusvõitlejatele võime elada jälle vabal maal ja kõnelda vabalt oma emakeeles. Kuid vabadus pole tulnud kergelt ning selle nimel on tulnud verd valada ja paljud tollased noored pidid vabaduse nimel oma elu jätma.
Jõgeva Vabadusvõitlejate Ühenduse juhatuse esimehe Arnold Kulli mõtteks oli kutsuda kunagised vabadusvõitlejad kokku just enne võidupüha ja jaanipäeva, mis on meie rahva ja rahvuse jaoks olulised tähtsündmused. Maavanem omalt poolt tänas aukirjaga neid vabadusvõitlejaid, kes olid maakonnaühenduse moodustamise juures.
Vabadusvõitlejate poole pöördus ka ühenduse juht Arnold Kull. Tema sõnul astub igal aastal jaanipäeva eel ellu uus aastakäik noori, kellel on oma unistused ning kindlad sihid. Need ellu astuvad inimesed on täiskasvanuks saanud ja maailm on nende jaoks avatud. Nad on õnnelikud ja saavad oma elu korraldada endale kõige sobivamal viisil. “Ka meil on olnud oma kevad,” rääkis ta. “Me kasvasime Eesti Vabariigis ja armastasime oma isamaad, kodu ja vanemaid.“
Sõjast naasnud meestena olid praegused veteranid küll veel noored mehed, kuid okupeeritud kodumaal ei saanud nad ellu viia oma unistusi, nagu nad varem olid lootnud ja nende vanemad seda soovinud. Ei tohtinud meenutada isegi oma läbikäidud sõjateed, rääkimata võimalusest rääkida avalikult kunagisest vabast Eestist. Paljud endised sõjamehed ei jõudnudki ära oodata aega, mil Eesti taas vabaks sai ja sinimustvalge lehvida võis. Võidupüha eelne pidulik veteran-sõjameeste vastuvõtt on Arnold Kulli sõnul leevendus ja tagasihoidlik tasu kunagi talutud kannatuste eest. Kunagised sõjamehed on Eesti taasiseseisvumisel olnud järjepidevuse kandjateks ning eestluse ideede hoidjateks.
i
TOOMAS REINPÕLD
