Lugesin hiljaaegu pakse kaustu, mille Pärnu linna koolid on andnud hoiule Linnakodaniku Majja. Kaustades on esimese kuni üheksanda klassi laste arvamused selle kohta, mida nad oma elus kõige tähtsamaks peavad. Neist arvamustest jääb kõlama üks ? kõigest kõige tähtsam on oma pere, oma kodu. Siin on palju siirast soojust oma vanemate, õdede-vendade ja sõprade suhtes. Kahjuks liialt sagedasti ka nukraid noote, mida lapsed ei varja. Sellelaadseid, nagu kirjutab üks teise klassi poiss: ?Minu kõige suurem mure on, et meie isa läks meie juurest ära.? Need laste poolt kirja pandud usalduslikud sõnad, mis riiulitäiesse kaustadesse köidetud, on omamoodi ülevaade eesti pere tänasest seisust.
Äsja algas ajakirjanduses arutelu vabaabielude seadustamise võimalikkuse üle. Elu näitab, et paljud mehed ja naised asuvad kokku ja tihtipeale lähevad ka lahku, ilma et peaksid vajalikuks neid samme seadustada. On üsna loomulik, et teineteist leidnud inimesed elavad teatava aja koos ja ei pruugi otsekohe oma abielu registreerima rutata. Enamasti aga sünnivad kooselust lapsed. Päris kindel ju, et kuigi statistika ütleb näiteks, et 70 protsenti Järvamaal sündinuist on üksikvanema lapsed, on suurel osal neist lastest siiski mõlemad vanemad, kes elavad vabaabielus. Ema saab riigilt üksikvanema toetust ja isa on sellega rahul. Kui nad lahku juhtuvad minema, saab ema riigilt sama toetust edasi ja isa vastutus on tema enda südametunnistuse asi. Kindlasti on paare, kes pika elu koos elavad, lapsed üles kasvatavad ja kunagi ei abiellu, kuna niisugune on nende soov ja tahe. Keegi ei takista neil oma maist vara lastele kinkida või pärandada ? kinkelepingu või testamendi tegemise võimalus on igaühel.
Aruteludes vabaabielu seadustamise üle on tähelepanu all kahjuks ikka vaid üks külg ? varanduslikud suhted. Kuidagi kurvalt sümptomaatiline on, et meile on elu hindamisel jäänud justkui üks ja ainus mõõt ? raha. Rahaga on võimalik tülli ajada ja meelitada, raha määrab hariduse ja arstiabi saamist, raha on kõige alus.
Jah, ilma rahata tõesti majandada ei saa, kõigel on hind. Ometi peaksime elu põhiväärtuste üle arutledes suutma asju pisut ka teise nurga all vaadata. Perekond on üks elu põhiväärtusi, kahtluseta. Millises rahas on võimalik mõõta valgustatud koduakent, seda tunnet, et keegi sind seal ootab?
Perekond ei koosne mehest, naisest, majast ja autost. Varanduslikke suhteid saab Eesti seaduste kohaselt reguleerida mitmesuguste notariaalselt kinnitatud lepingute läbi. Seda võivad ja saavad teha nii need inimesed, kes reaalselt koos elavad, kui kõik teised.
Nii seaduslik abielu kui vabaabielu ? mõlemad saavad alguse armastusest. Allkirjaga perekonnaseisuametis või jah-sõnaga altari ees võtavad mees ja naine endale vabatahtliku vastutuse ja kohustused oma laste ja teineteise ees ja saavad seeläbi ka vastavad õigused.
Vabaabielu seadustamise pooldajad pole välja öelnud, kuidas seadustamine juriidiliselt võiks välja näha. Juristid ütlevad, et see tekitaks kuhjaga õiguslikke probleeme.
Milline vahe on seadustatud vabaabielul ja seaduslikult sõlmitud abielul? Kõneldakse üksnes vabadusest ja varandusest, mitte vastutusest. Väga suurt kõlapinda see teema ei leidnud ja sotsiaalministeerium tõmbus tagasi.
Riigikogu Res Publica fraktsioon leiab, et hoopis olulisem perekonnaküsimus on nende tuhandete lapsevanemate mure, kes on lahutatud ja kelle lastele on teiselt abielupoolelt küll kohtu teel elatisraha välja mõistetud, kes aga seda ühel või teisel põhjusel kunagi kätte ei saa. On igasuguseid inimesi ? neid, kes ei maksa alimente, sest neil on väike palk või pole töökohta, aga hulganisti ka neid, kes oma tegelikke sissetulekuid varjavad.
Fraktsioonis ette valmistamisel oleva eelnõu kohaselt hakkaks saamata jäänud elatisraha maksma riik, juhul kui laps pole seda kolme kuu jooksul saanud. Riik omakorda nõuaks selle raha sisse vastutustundetult lapsevanemalt.
Seesugused seadused on olemas paljudes Euroopa maades. Laste heaolule mõtlev riik ei saa ühelegi isale või emale lubada nii suurt vabadust, et ta oma laste eest üldse vastutama ei pea. Eelnõu projekt on valmimisjärgus ja kõik arvamused selle kohta teretulnud.
ELA TOMSON,
Riigikogu liige
Res Publica
