Siiski ei arva ma, et see komme üksnes Vene re?iimide rüpest Kassiaru Jaskade ja Ristlaante eeskujul tänasesse jõudis. Seda on hoogsalt genereerinud just taasiseseisvuse algaastatel vohanud pealiskaudsus, kõikelubatavus, tugevama õigus ning raha- ja edukultus, hoides kilbiks liberaalsusideoloogiat.
Villu ja Ivan Julm
Oma kirjatükis vääratab väärikuses siiski Mikko ise, luues loo alguses ja lõpus sõjakalt kategoorilises kindlas kõneviisis kujundi Ivan Julmast ja otsides seejärel teda kuuldustele viidates umbmäärases vormis mõnest maakonnast, Rahvaliidust ja Villu Reiljanist. Küsigem, millisest maakonnast? Kuidas on lood Pärnumaaga? Teatavasti on Reiljan Jõgeva-Tartumaa valimisringkonnas kolmel korral isikumandaadi omandanud ? salajasel hääletamisel. On’s neis maakondades inimesed enam tallekesed kui Pärnumaal? Või ei saa jõulisest teoinimesest Reiljanist kuidagi muidu lahti kui vahetpidamata nüpeldades?
Minagi ei arva, et poliitikute ? nagu kogu rahva ?seas palju ingleid on. Kuid kuulujutu kaudu kõvu järeldusi teha pole just kõige väärikam. Õigem on rääkida sellest, mida teatakse, ning sedagi faktidele tuginedes.
Ajalehega ei tapeta ainult kärbseid
Demokraatia ja sõnavabaduse kui väärikuse tagajatega peaksid asjad Eestis kindlasti paremas korras olema, kuid ka siin paistab valulapseks olevat mitte ainult küla- ja linnaühiskond ametnike ja poliitikutega, vaid samavõrd ka neljas võim mitmete meediaväljaannete ning -kanalite kujul. PP mõistagi välja arvatud!
Ajalehega poliitikute ja ametnike tapmine käib hoogsalt ja paljuski Vene re?iimi eeskujul. Kes mind ei usu, kuulaku autoriteet Tarmu Tammerkit. On ju nii, et kes vastu iitsatab, see litsutakse kärbse kombel laiaks. Vähemasti üritatakse, poliitkonkurentide abil. Justkui uurimine ja kohus ei peakski mitte õigust mõistma, vaid lehelugude oletused otsusteks vormistama. Juriidiline korrektsus polevat esmatähtis.
Oletused ja lubadused ei saa nullida tegusid
Tõsi on see, et Reiljan on lahkunud poliitilist vastutust võttes ministriametist, kuid uurimisorganite poolt ta kahtlustatav pole. Rahvaliitki ootab tulemust. Samas on keskkonnaministri ja Rahvaliidu poolt nelja aasta jooksul tehtu ainuüksi Pärnumaal sedavõrd väärikas, et käesolev kirjutis vastavat loetelu ei mahuta. Pea iga kohalik omavalitsus teab seda. Nimetagem vaid möödunud aasta tipptegusid: Paikuse jäätmekäitluskeskuse valmimist ja 130 miljoni võrra kallinenud Pärnu-Sindi-Paikuse-Audru hiiglamõõtu vee- ja kanalisatsiooniprojekti alustamist, Pärnu haigla 277 miljoni kroonise võla kustutamisest rääkimata.
Rahvast tahetakse taas petta
JOKK-i paljuski õigustatult kiruv ja nüüd üleöö moraaliapostliks pürgiv SDE võiks alustada koos IRL-iga põhjalikust sisekaemusest, tunnistades mineviku suuräpardumisi (tegelikult tänaseni karistamatut kuritegelikkust) raudtee ja elektrijaamade erastamisel, sh näiteks Angotti ja Sposato maaletoomist 75 miljoni krooni nõustamisraha eest. Läbi pisarate paneb muigama auväärt professor Lauristini lugu 13. jaanuari Postimehe lisas, kus praegusele valitsuskoalitsioonile heidetakse ette vähest arvestamist rahvaga, unustades täiesti selle, kuidas 2001. aastal rahva 163 000 vastuhäält Laari kolmikliidu valitsuse kõrvad kurdiks jättis .
Marianne Mikko ise võiks põhjalikult läbi kaaluda, kas siiski asuda Riigikogu valimistel EP hiigeltasustatud liikmena kandideerima. Koalitsiooni pääsemise lootusi hellitades on ju SDE-l kindel esimene number välisministri kandidaadina Sven Mikser. Riigikogu valimistel kandideerimine, kavatsemata sellesse ametisse asuda, poleks aga sugugi väärikas. Otse öeldes oleks tegemist rahva petmisega.
Jaanus Männik,
Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni esimees
