Asjade sellise käiguga koolid ega üldsus paraku siiski nõustuda ei saa. Tekib küsimus, milleks on vaja asuda lammutama hästi toimivat struktuuri. Iseasi, kui see oleks osutunud halvaks ja ajale jalgu jäävaks. Seda aga pole. Keegi ei kavatse muidugi vastu vaidlema hakata, et seadusi ajale kohasemaks muutma ja täiendama ei peaks, hoopiski iseasi on aga, kui midagi hoopiski pea peale pöörama asutakse.
Reageeriti kiiresti ja kirglikult
Eriti taunitav tundub olevat, et uut seaduseelnõu koostanud ametnikud pole vaevunud kaasa haarama ega ära kuulama teist poolt, see tähendab koole, kes ju tulevast seadust peaksid ellu viima asuma ega ka teisi kunsti- ja muusikainimesi. Sellest ka ilmne asjatundmatus. Nii püüab eelnõu ühtlustada huvitegevust ja huviharidust, mis asjaosaliste väitel pole võimalik. Allpool püüame olukorda lahata eelkõige muusikakoolide seisukohalt.
Eestis on muusikakoolid eksisteerinud enam kui viiskümmend aastat. Tänaseks küünib nende arv juba üle kaheksakümne. Võib kindlalt väita, et muusikakoolid, mis seni tegutsenud üleriigilise õppekava alusel, on andnud andekamatele õpilastele eelhariduse selleks, et edasi oleks juba võimalik muusikalist kutseharidust omandama hakata. Kui aga muusikalise baashariduse omandamine taandatakse huvihariduseks ringide tasandile, mõjub see edaspidi pärssivalt nii kultuurielule kohapeal kui ka eesti muusikakultuurile tervikuna.
Eesti Muusikakoolide Liit kutsus 1. novembril Eesti Muusikaakadeemias kokku erakorralise laiendatud üldkogu, et asja arutada ja eelnõu koostajatele küsimusi esitada. Kohale tulnud “lapsametnik”, kes ministeeriumi ja ühtlasi eelnõu koostajaid esindas, ei suutnud aga esitatud küsimustele siiski vastuseid anda. Üldkogu volitatud töögrupp asus koostama pöördumist haridusministrile ning Noorsootöö Ümarlauale koos konkreetsete ettepanekutega koolide töö reguleerimiseks.
Teravalt reageeris üldkogul arutletule ETV Aktuaalses Kaameras ning Klassikaraadio. Arutelud jätkavad aga elavalt veelgi. 20. novembril näiteks läheb Eesti Raadio eetrisse saade “Kuuskümmend aastat muusikaõpetust Eesti muusikakoolides”, mille salvestamisele 15. novembriks on kutsutud Põltsamaa muusikakooli direktor Anne Kaus, kes kuulub ka Eesti Muusikakoolide Liidu juhatusse ning Tartu 1. muusikakooli direktor Kaido Otsing. 16. novembril aga kohtub Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse esimees Urvi Haasma Noorsootöö Ümarlauas ka haridusministriga jne.
Peab jääma võimalus
“Andekamatele ja tublimatele peab jääma võimalus,” leiab Anne Kaus ning tunnistab, et on juba pöördunud neis asjus omakandist valitud Riigikogu saadikute poole ning kavatseb ühendust võtta ka Tarmo Leinatammega.
Nagu kinnitab Eesti Muusikaakadeemia rektor Peep Lassmann, pole seni olnud aastate jooksul muusikaakadeemiasse sisseastunute seas ainsatki, kes ei oleks saanud eelprofessionaalset õpet, see tähendab, et lõpetanud muusikakooli. “Kõik saab alusharidusest alguse, midagi pole teha. Kui me selle ära kaotame, siis ehk õpivad 10 – 15 aasta pärast muusikaakadeemias hiinlased, sest oma lapsed selleni enam ei küüni,” oletab rektor.
Just muusika alal tegutsemine nõuab varakult alustamist ja järjekindlat tööd. “Anname ju baasi ka näiteks tantsu erialal edasiõppijatele, lavakunstkateedrisse astujatele,” leiab Jõgeva muusikakooli direktor Merike Katt. Samas on isegi praegu riikliku õppekava raames koolis võimalik igaühel tema võimeid arvestades ja igale maitsele midagi omandada. Näiteks on praegu olemas üldkultuuri osakond, mida varem polnud. “Ka Eesti Meestelaulu Seltsi volikogu, millest möödunud laupäeval osa võtsin, võttis asja väga südamesse ja tegi omakorda pöördumise haridusministeeriumi,” ütles Merike Katt.
“Praegu kiputakse püramiidi alust lõhkuma. Laste kallale minna on minu meelest lausa alatu. Oleme ju uhked oma laulupidudele, heliloojatele ja muule sellisele, mille poolest meid maailmas tuntaksegi. Kõik tänaseks tuntud muusikainimesed on ju kunagi alustanud ikkagi lastena muusikakoolis,” ütleb Jõgeva muusikakooli kauaaegne flöödiõpetaja Kersti Varrak.
“Uue seaduse vastuvõtmisega ja muusikakoolide “lahustumisel” huvitegevust viljelevate ringide kogumiks võib kooli pidajatel poliitilistes tõmbetuultes tekkida kiusatus vähendada koolide rahastamist, mis viib lõppkokkuvõttes muusikahariduse lahjenemiseni ja võimaliku hääbumiseni,” on leidnud kõnealust seaduseelnõu analüüsides Tartu regiooni muusikakoolide õpetajad.
Et Eesti Muusikakoolide Liidu üldkogu tunnistas 1. novembril eelnõu muusikakoolidele ebasobivaks, otsustati teha ministrile ettepanek hakata välja töötama hoopiski muusikakoolide seadust, sest Eestis on praegu muusikakoolide arv selleks tõepoolest piisavalt suur.
VAIKE KÄOSAAR