Jõgeva on kantsleri sõnul üks raudtee esmaseid prioriteete. Jõgeva Linnapea Viktor Svjatõ?evi sõnul on praegu küsimus veel vaid selles, milline variant jääb: kas ehitatakse tunnel, viadukt või jääb ühetasandiline ületuskoht ning rongid seisavad ülekäigurajalt Tartu suunas. Svjatõ?ev on rõõmus, et saab uuesti tegelda selle teemaga, mida ta Jõgeval juba paarkümmend aastat tagasi töötades Jõgeva Maavalitsuses abimaavanemana alustas.
Valgus tunneli lõpus
2004. aastal kogus Svjatõ?ev linnakodanikelt Jõgeva raudteeületuskoha rajamise toetuseks 1400 toetusallkirja. “Nüüd paistab tunneli lõpus valgus. Need allkirjad on mul alles ja ehituse alates paneme nad ka pidulikult silindrisse ja betoneerime vundamenti,? lubas Svjatõ?ev.
2006. aasta kevadeks valmisid mitu erinevat eskiisprojekti varianti, nii viadukti kui tunneli ehituseks. Mõlema puhul on projekteeritud nii trepi-, kaldtee- kui ka liftivariandid.
Möödunud sügisel, kui tähistati Jõgeva raudtee 130. aastapäeva, toimus ka raudteeülekäigu teemaline avalik arutelu, millest võtsid osa nii raudtee esindajad, projekteerijad kui ka linnakodanikud. Arutelul tutvustasime uut lahendust, mis võimaldaks jätta ülekäik ühetasandiliseks, viies rongide peatumise ülekäigust Tartu poole. Selline lahendus meeldis väga paljudele just eakamatele inimestele.
“Esialgu lahendaks ühetasandiline ülekäik olukorra ära, oleks kindlasti mugavam, sest inimesed ei peaks ronima ei üles ega maa alla. Pikemas perspektiivis, kui rööpapaarid korda saavad ja rongid hakkavad sõitma kiirusega 120 kilomeetrit tunnis ja kiiremini ning osa neist ei peatugi Jõgeval, vaid tuiskavad siit läbi, muutub probleem teravamaks,? rääkis Svjatõ?ev.
Jõgeva linnapea on veendunud, et raudtee ja jalakäijate ülekäik peaksid kindlasti erinevatel tasapindadel olema, et oht raudtee ületamisel oleks minimaalne. Ta loodab, et koos Eesti Raudteega leitakse mõistlik lahendus.
Viadukti kõrgus võiks Svjatõ?evi sõnul olla seitse meetrit. Tegemist oleks kinnise viaduktiga, kus oleks olemas ka küte, et seadmed külmaperioodil ei jäätuks.
“Kaldteena üles minek läheks väga pikaks, lifti variant oleks isegi mõistlikum,? kinnitas Svjatõ?ev ja lisas, et lõplik otsus selgub kuu aja jooksul läbirääkimiste käigus ning et linnaelanikele antakse pidevalt infot.
Raudteekultuuri rajatised
Eesti Raudtee assistent Reet Jõenurm kinnitas Vooremaale, et Jõgeva uus ülekäigukoht tuleb kindlasti mitmetasandiline, aga kas ehitatakse sild või tunnel, seda peab veel Jõgeva Linnavalitsusega arutama.
“Puithoonete osas pole Eesti Raudteel esialgu plaanis taastustöid ette võtta, kuid vana pagasikuuri ning tuletõrjekuuri kasutusse võtmisest oli huvitatud Jõgeva linn ise,? ütles Jõenurm.
Viktor Svjatõ?evi hinnangul on tegemist raudteekultuuri juurde kuuluvate rajatistega, mis asuvad ühtlasi miljööväärtuslikul alal. Tal on plaanis lähemal ajal seda teemat muinsuskaitseametiga uuesti arutama hakata.
?See miljöö on vaja säilitada, taastama võime hakata kasvõi hoonete kaupa,? ütles Svjatõ?ev.
Koostöös Betti Alveri muuseumiga on Jõgeva linnapeal soov taastada ka kogu ümbruse ajalooline taust, märkides ära ajaloolist fakti, et just Jõgeva jaamast saadeti nii 1941. kui ka 1949. aastal teele rongid küüditatutega.
“Kogu see territoorium tuleks teatavas mõttes muuseumiks kujundada, et jäädvustada nende inimeste mälestus, kes siin kannatasid ja siit ära viidi,? ütles Svjatõ?ev.
Hea raudteespetsialist
Eesti Raudtee nõukogu määras taasriigistatud firma juhiks Kaido Simmermanni, kes oli viimased 11 aastat olnud ettevõtte infrastruktuuridirektor. Simmermann on üks Eesti hinnatumaid raudteespetsialiste, kes on seda ala õppinud ülikoolis ning kaitsnud samas vallas ka magistrikraadi. Pärast tööletulekut Eesti Raudteesse 1994. aastal jätkas mees ka õppejõutööd Tallinna tehnikaülikoolis ning koolitas seal firmale mitmeid spetsialiste. Esmaspäeval viimast päeva ametis olnud Eesti Raudtee arendusdirektori Raivo Vare hinnangul on Simmermann mees, kellest Eesti riigil tuleb kümne küünega kinni hoida, sest teist nii head raudteespetsialisti meil ei ole.
Riigi ja Baltic Rail Services’i (BRS) esindajad kirjutasid teisipäeval alla dokumentidele, millega riik sai taas 100 protsendi Eesti Raudtee aktsiate omanikuks.
Tehingu lõpetamise protseduurid toimusid hommikul SEB Eesti Ühispangas. Riiki esindanud vandeadvokaat Tarmo Sild ning BRS-i esindajad allkirjastasid tehniliste ülekannete lepingu, deposiidilepingu, samuti rahvusvahelistes vahekohtutes menetletavatest vastastikustest hagidest loobumise taotlused.
Samuti kirjutasid osapooled alla sulgemismemorandumi, kus majandusminister Edgar Savisaare kinnitusel on kirjas, et põhileping on kõikide osapoolte poolt nõuetekohaselt täidetud ning poolte vahel puuduvad mistahes vaidlused.
Kinnitati ka 2004. ja 2005. majandusaasta aruanded.
Riik maksis 66 protsendi Eesti Raudtee aktsiate eest 2,35 miljardit krooni.
JAANIKA KRESSA
