Homsest jõustub uus muinsuskaitseseadus, mille Riigikogu 20. veebruaril 2019 vastu võttis. See tasakaalustab riigi ja kultuurimälestise omaniku õigusi ja kohustusi ning loob mälestise omanikule kompensatsioonisüsteemi. Muinsuskaitseameti tegevus hakkab edaspidi hõlmama nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda.
Ehitismälestisi on Eestis kokku enam kui 5200 ning nende omanikke kokku rohkem kui 113 000. Peale ehitismälestiste on Eestis veel 12 muinsuskaitseala, enamasti küll linnades. Jõgevamaale pole neist jätkunud ühtegi. Enamasti on need vanalinnad: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Kuressaare, Haapsalu, Rakvere, Valga ja Võru.
„Riikliku kaitse all on kõigist varadest ju väga väike osa,“ ütles muinsuskaitseameti Jõgevamaa nõunik Ville Tamm. „Maakonnas on 480 kinnismälestist. Kui võrrelda kõigega, mis on ehitatud, siis on välja valitud ainult tipp. Kui inimesed ise kaitseksid nende valduses olevaid mälestisi, poleks seadust vajagi. Et see nii pole, on muinsuskaitset Eestis reguleeritud alates aastast 1666, “ selgitas ta.
Paljusid uus seadus Jõgevamaal puudutab, ei oska Ville Tamm päris täpselt öelda. „Üle tuhande kindlasti,“ pakkus ta.
„Jõgevamaal on kõige kehvemas seisus mõisapärand, mis ühtlasi moodustab suurema osa maakonna kinnismuististest. Peahoonetega on meil üle keskmise hästi,“ nendib muinsuskaitsenõunik. „Sandis seisus on Laiuse lossivaremed, muretsen Võisiku kõrvalhoonete ja Saare mõisa pärast,“ rääkis ta.
„Kohalikud muinsuseomanikud on koostöövalmis ja oleme päris hästi saanud kokkuleppele. Erimeelsusi on vahel ikka, see on loomulik,“ arvas Ville Tamm, kelle esimese Jõgeval töötamise aasta toredamad tulemused on Põltsamaa lossi müüride korrastamine, mida ka sel aastal jätkatakse, ning see, et Jõgeva vald teeb korda Torma valitsejamaja.
Lihtsam asjaajamine ja lahkem riik
Suuremad muutused võrreldes eelmise muinsuskaitse seadusega on asjaolu, et nüüd hüvitatakse omanikele mingis ulatuses ka muinsuskaitseameti vajalikuks peetud uuringuid ning pädevat ehitusjärelevalvet. Summad ei ole küll suured, hüvitised projektijärelvalvele ja uuringutele on kuni 1500 eurot, aga varem riik nendele tegevustele õlga alla ei pannud.
Toetusi saab nüüd hakata taotlema kolmest voorust. Tavapärasest toetusvoorust, mille taotluste esitamise tähtaeg on 1. augustist 30. septembrini, saab toetusi ehitiste ja ajaloomälestiste konserveerimiseks-restaureerimiseks nii kogu hoone kui ka detailide jaoks. Samuti hooldamiseks, remontimiseks ja valvesignalisatsioonide rajamiseks. Abikõlbulik on ka projekti või tegevuskava koostamine.
Täiendava taotlusvooru, kus hakatakse jagama erastamisest tulevat raha, tingimused alles lepitakse kokku.
Reservist saab jooksvalt taotleda toetusi ettenägematuteks töödeks, tormikahjude likvideerimiseks ja erakorraliste olukordade lahendamiseks, mis ilmnevad restaureerimis- või remonditööde käigus ja mida ei näidanud uuringud. Ka algab avariitööde abikõlblikkus taotluse esitamisest, aga ülejäänud olukordades alates toetamise otsusest.
Sularahas arveldamine ei ole abikõlbulik. Erinevatest allikatest ei saa katta sama kulu, küll võib tööde eelarve panna kokku mitme eri toetuseandja võimalustega.
Uus seadus määrab minimaalsed ja maksimaalsed summad, mida saab taotleda. Korralises voorus miinimum 200 ja maksimum 100 000 eurot aastas taotlejale. Muudel puhkudel kuni 20 000.
Erinev on toetuse määr. Riigile või riigi asutatud ühingutele kuuluva vara puhul on toetuse maksimummäär 50 protsenti vajaminevast summast, KOV-idel 80 protsenti, eravalduses objektidel 90 protsenti. Ülejäänu tuleb leida endal või mõnest muust avaliku rahastuse allikast. Reservist on muinsuskaitseametil võimalik eraldada kuni 100 protsenti vajalikust rahast.
Toetuslepinguid, nagu varem koostati, enam ei tehta. See, mis taotluses kirjas, saab olema muinsuse omaniku jaoks siduv, sealhulgas ka lubatud omaosalus. Taotlejal ei tohi olla kohustusi muinsuskaitseameti ees, välja arvatud ettekirjutus. Kõik need asjad, mis on juba menetluses, menetletakse lõpuni taotlejale soodsama seaduse järgi.
Muinsuskaitseametnikud on ühte meelt selles, et mistahes tegevust võiks alustada maakonna muinsuskaitse nõuniku juurest, kes aitab välja selgitada, milliseid uuringuid või teatamiskohustusi konkreetse tööga konkreetsel objektil tarvis läheb.
Arheoloogiline leid kuulub riigile
Peale kinnisvarateemade on suuremad muutused hobiarheoloogide (detektoristide) jaoks.
Neile muutub aruandlus. Kui seni tegid nad peamiselt aastaaruandeid, siis nüüd on nad enne otsima minekut kohustatud teatama muinsuskaitseametile kus ja kuna tegutsevad. Nagu varemgi, peab neil olema maaomaniku luba ning nüüd peavad nad tegema aruande kuu aja jooksul pärast retke. Uued load otsinguvahendi kasutamiseks väljastatakse senise aasta asemel viieks aastaks ja seda saab pikendada ilma uue koolituseta.
Uue muinsuskaitseseaduse järgi on otsingud keelatud mälestisel, selle kaitsevööndis ning arheoloogilises leiukohas.
Arheolooge rõõmustab, et uue seaduse järgi ei ole arheoloogilise leiu heauskse omandamise võimalust. Arheoloogiline leid kuulub igal juhul riigile. Nende hinnangul annab see võimaluse piirata n-ö mustade arheoloogide tegevusvabadust.
ANDRA KIRNA
