Margus Annuk rääkis viimases loengus seljahädadest ja -traumadest. FOTO: TAAVI KELDER
Aasta alguses käivitus Põltsamaa raamatukogus uus inspireeriv loengusari „Küsida võib kõike,” mida juhib Põltsamaa juurtega meditsiiniteaduste doktor Margus Annuk. Laiale üldsusele mõeldud loengusarjas käsitletakse erinevaid tervist puudutavaid teemasid seljahädadest kuni veresoonte lupjumiseni.
TAAVI KELDER
Põltsamaa raamatukogu direktor Viivika Lepp selgitas, et loengusarja „Küsida võib kõike” eesmärgiks on terviseteadlikkuse tõstmine rahva hulgas ning see on põltsamaalaste seas kiiresti populaarseks muutunud.
Loenguid tuleb kuulama nii nooremaid kui ka vanemaid kuulajaid, valdavalt koosneb kuulajaskond siiski vanemaealistest. Oluline on muidugi ka see, et loengu pidajale, Uppsala ülikoolis sisehaiguste valdkonnas kraadi kaitsnud, aastakümneid ravimiarenduses töötanud meditsiiniteaduste doktorile Margus Annukile saab esitada küsimusi kõikvõimalikel teemadel.
Doktorikraad Uppsala ülikoolist
„Tänaseks on huvi selle loengu vastu kasvanud niivõrd, et Põltsamaa raamatukogu saal täitub juba enne loengu ametlikku algust ning soovitakse lausa kohti ette registreerida. Suur tänu doktor Margus Annukile, kes on võtnud selle tänuväärse ettevõtmise enda kanda,” lausus Viivika Lepp.
„Loengud kestavad ligikaudu kaks ja pool tundi, millele järgneb võimalus esitada lektorile isiklikke küsimusi. Osalejad saavad väärtuslikke teadmisi ning praktilisi nõuandeid, mis aitavad neil oma tervist paremini hoida,” lisas ta.
Margus Annuk ise ütles, et loengusarja eesmärk on inimestele jagada tarkust just lihtsas keeles ja rääkida neil teemadel, mis inimesi kõige rohkem puudutavad. Ise pooldab ta rohkem just looduslähedast meditsiini.
„Teemade valik minu loengutsüklis on selline, mis kõnetaks võimalikult paljusid inimesi. Teisiti öeldes, plaanis on käsitleda neid tervisemuresid, mis on rahva seas enam levinud, nagu südame-veresoonkonna haigused, suhkruhaigus, seljavalud ja liigeshaigused,” märkis Margus Annuk.
„Üheks aspektiks on veel see, et osad teemad vajavad rohkem lihtsas ja rahvakeeles lahtirääkimist. Seda järgmistel põhjustel: inimesteni jõudev informatsioon on tihti kas liiga keeruliselt esitatud või siis selgelt äratuntav pealesurutud müügitöö, mille taga on ravimi- ja toidulisandite tootjad ja edasimüüjad ning erakliinikud. Mina olen oma loengutes erapooletu ja ei esinda kellegi ärihuve,” lisas ta.
Margus Annuk kaitses oma doktorikraadi Rootsis ning on aastaid, ligi veerand sajandit elanud välismaal. Ta töötas pikalt Uppsala ülikoolis, aga on töötanud ka Kesk-Aasias uute ravimite väljatöötamise alal.
„Peale kodumaale naasmist on tekkinud tasapisi olukord, kus pea iga päev pöördutakse minu poole palvega saada selgitust mõne tervisehäda või ravimi kohta. Tegelikult on tekkinud olukord ülemaailmne – informatsiooni hulk meditsiini valdkonnas kasvab väga suure kiirusega. Tekib niiöelda hall tsoon, kus perearstidel pole seoses oma töökoormusega mahti nõu anda ning erialaarstid spetsialiseeruvad üha kitsamalt,” sõnas Annuk, jätkates:
„Ma pole kindlasti kõigeteadja, aga õpin ise iga päev ja püüan lahti mõtestada enam esinevaid teemasid. Olen omanud kokkupuudet mitmete riikide tervishoiuga ning saan kindlalt öelda, et oleme õnnega koos, et elame Eestis. Mul on, millega võrrelda.”
Margus Annuki tööalaste kogemuste nimekiri on auväärne – ta on olnud ravikehakultuuri instruktor, õppejõud arstiteaduskonnas, arst-nefroloog, kirurgilise anatoomia õppetooli juhataja, kliiniliste uuringute direktor, professor ning viitsepresident meditsiini ja ettevõtluse alal. Lisaks on tal pikaaegne kogemus teadurina Rootsist.
Taastab esivanemate maja
Igapäevaselt Tartus elav Annuk on alustanud Põltsamaal, Pajusi mnt ja Kuuse tänava nurgal, oma vanaisa häärberi, kahekorruselise eestiaegse hoone renoveerimist. Siinkohal väärib mainimist, et selles majas on kunagi koolipõlves elanud näiteks Tiit Madisson.
Ajaloohuvilisena peab Margus Annuk väga oluliseks kohaliku kultuuripärandi säilimist ning on astunud ka hiljuti asutatud Põltsamaa ajalooseltsi liikmeks. Annuki sõnul on tema eesmärk panustada kohalikku ellu, jagades seejuures oma teadmisi.
„Põltsamaa on minu elus pidepunktiks, mille külge kinnituda ja kus tunda rahulolu elus. Selle tunde annavad Põltsamaa kalmistul puhkavad emapoolsed esivanemad ning vanaisa poolt ehitatud majale uue elu loomine,” rääkis ta.
„Vanaisa pidi nõukogude võimu tõttu perega oma kodust lahkuma ja ei jõudnud sinna kunagi enam tagasi. Võtan nüüd peremehe rolli üle. Püüan ka anda enda poolt midagi Põltsamaale, mis kõnetaks inimesi ja annaks midagi kogukonnale. Laiemalt võttes on ka minu isapoolne suguvõsa Jõgevamaa taustaga, pärit Kassivere ja Palamuse kandist,” lisas ta.
Soov kõnetada nooremaid
Viimases loengus käsitleti peamiselt seljaprobleemidega seotud temaatikat.
„Seljavalud on ühed populaarsemad teemad tänapäeval. Üks asi on seljavalud, teine asi seljavaevused, mis võivad kaasneda näiteks pingeseisundiga. Paljudel juhtudel on valu ühes kohas, aga tegelik häda põhjus hoopis teises kohas.
Kui vanasti panid arstid diagnoosi väga täpsete haigustunnuste järgi, siis tänapäeval on olukord mõnevõrra muutunud ja haigustunnused teistsugused. Meil võivad olla seljavalud, aga probleem võib olla hoopis mujal,” rääkis Annuk.
Nagu lektori põhjalikest teadmistest järeldada võib, jagub olulisi ja huvipakkuvaid teemasid kindlasti ka edaspidiseks. Järgmiste loengute teemadena on plaanis ette võtta ravimite tarvitamise põhireeglid ja nende taust, veresoonte lupjumine, peavalud ja nende põhjused, hingamisteede sagedasemad haigused, onkoloogilised haigused ning enese jälgimine varajaste tunnuste osas, tervist tagav riietus ja jalanõud ning hea une tagamaad.
„Kui rahva huvi ei jahtu, siis ma kindlasti jätkaks oma loengutega veel mõnda aega. Teemad ei saa kunagi otsa ning mõnest asjast saab ka mitu korda rääkida, tehes seda siis erineva vaatenurga alt või viimase aja saavutuste foonil,” sõnas Annuk.
„Üheks sooviks on kõnetada rohkem nooremapoolseid inimesi. Hetkel on kuulajate seas eakad inimesed. Vahel on tunne, et istuks ise mõnele vabale kohale ja kuulaks mõne kohaletulnud eaka inimese elutarkust. Just sellise, kes on läbi eluraskuste jõudnud kõrgesse ikka ja teinud otsuse mind kuulama tulla. Nooremate puhul saaks ehk anda edasi tarkusi, mis on tõestust leidnud läbi generatsioonide, millest noored saaks enda jaoks kasulikku noppida,” lisas ta.
Esialgu on Põltsamaa raamatukogul plaanis loengusarjaga „Küsida võib kõike” jätkata kuni maikuuni.
