Volikogu esimehe Ants Prii korraldus äsjavalitud komisjoni esimeestele opositsiooni saadikute kaasamiseks komisjoni töösse vajab lahtikirjutamist.
Loomulikult ei ole kellelgi töö vastu komisjonides, kuid kahe erakonna poolt allkirjastatud koalitsioonileppes on sõnaselgelt kirjas, et opositsiooni seitsmele volikogu liikmele on reserveeritud neli kohta. Kas opositsiooni jäetud volikoguliikmed peaksid hakkama käima külakorda, et võtta osa komisjonide tööst?
Uued palgad ja salatsemine nende ümber
Ma ei usu, et koalitsioonilepingu koostajad mõtlesid ühte, aga nüüd kõnelevad hoopis teist juttu. Olen nõus tunnistama, et võin eksida, faktid on aga jonnakad asjad.
Nimetatud volikogu istungil kinnitati kiiruga linnapea palgaks 20 000 krooni kuus, kahele abilinnapeale aga 18 000-kroonised kuupalgad. Kui koalitsiooni tahe koostööks oleks olnud tõeline, siis oleks küsitud ka seitsme opositsiooni liikme arvamust selles olulises küsimuses.
Jutt on siiski maksumaksja raha kulutamisest. Ainuüksi selle otsusega tõusis poole miljoni krooni võrra võimu teostamiseks kulutatav raha.
Aga see on alles algus. Ees ootavad uute kabinettide rajamised, autode liisingud. Tegelikult ootavad aga palkade korrigeerimist kõik allasutuste töötajad. Eks näis, kas neile ollakse sama helded, kui oma palkade tõstmisel oldi.
Ma ei usu, et opositsiooni saadikud sellega nõus oleksid olnud, sest minu teada ei olnud mitte ühegi erakonna valimislubaduste hulgas esimese punktina kirjas oma palga olulist tõstmist.
Mõistan nüüd täiesti selgelt koalitsiooni loosungit ?Näoga rahva poole?. Põnev on aga see, et Jaan Lukase loos oli esialgu nimetatud kinnitatud palganumbrid, kui aga linnapea loo läbi luges, siis kadusid palganumbrid nagu nõiaväel.
Selline salatsemine ei ole küll kuidagi mõistetav. Mõni aasta tagasi oli koalitsioonileppes kombeks kirjutada maksumaksja raha otstarbekamast ja läbipaistvamast kasutamisest.
Hetkel toimivas, kõike hõlmavas koalitsioonileppes, kuhu on kokku kirjutatud kõikide valimistel osalenud erakondade valimislubadused, ei ole eelpool nimetatud põhimõtetest sõnakestki. Samas on võimalik jälgida, kuidas osapoolte lepingus sõnastatakse nii valitsuse kui võimuliidu kokkulepe, ja seda üheselt mõistetavalt.
Volikogu esimees soovitab opositsioonil olla ?valvekoera rollis?. Seda me ju püüamegi täita ja sellepärast sünnivad ka need read. Kui volikogu istungil seati üles linnapeakandidaat, siis ei pidanud ta vajalikuks mitte ühe sõnagagi avada oma mõtteid koalitsioonileppest, maksumaksja raha otstarbekamast kulutamisest jne.
Oleks tahtnud ka mõned küsimused esitada ja kujunenud arvamuse välja öelda. See peaks käima ju hea tava juurde. Selle asemel oli aga pärast linnapea valimist keskendutud linnapea kingitud kaelapaelte imetlemisele.
Kett või teerull?
Linnapea avaldas arvamust, et nendest kaelapaeltest peaks moodustuma sümboolne tugev kett. Nii moodustub tegelikult teerull, sellega lihtsalt sõidetakse opositsiooni mõtetest üle. Koalitsioonil on 12 häält, teiste oma tähtsusetu, nagu hiirepiuks.
Pole kahtlustki, et me oleme, et me ka jääme inimesteks, olen üldse üllatunud, et selline kahtlus võib volikogu esimehe peas tekkida, aga tuleb mõelda-öelda-teha ikka ühtemoodi, siis kaovad tõlgenduse võimalused, siis ei ole ka opositsioonil põhjust saalist lahkuda.
Ants Paju,
Jõgeva linnavolikogu vanim liige
