Uus juht pooldab koostööd Reformierakonnaga

 

Laupäeval Tartumaal  Nõo spordihoones peetud Rahvaliidu erakorralisel kongressil toetasid Jõgevamaa delegaadid  poliitiku ja ajakirjaniku Juhan Aare valimist erakonna esimeheks. Aare pooldab koostööd Reformierakonnaga.

Rahvaliidu aseesimeesteks valiti jõgevamaalastest maakonnaühenduse esimees, Torma vallavanem Riina Kull ja Riigikogu liige Mai Treial

Rahvaliidu esimehe kandidaadiks esitatud Juhan Aare rääkis enesetutvustuses ajakirjanikutööst, osalemisest laulvas revolutsioonis” ja fosforiidisõjas”, tööst 1988 aastal valitud Eesti Ülemnõukogus ja NSVL Rahvasaadikute Kongressil ning mitmes Riigikogu koosseisus. Vastates küsimusele Rahvaliidu võimalike liitlaste kohta pidas Aare otstarbekaks tihedamat koostööd Reformierakonnaga.

Kui Reformierakond keskendub suurettevõtte probleemidesse ja arengusse, siis Rahvaliidu huviorbiidis on ennekõike olnud väikeettevõtlus. Ettevõtluse käekäigust, mis on praeguses Eestis üks võtmeküsimusi, on aga huvitatud mõlemad erakonnad ja sellel pinnal võiksimegi koostööd arendada,“ märkis ta. 

Koostöö jätkub ka Keskerakonnaga

Ühtlasi pidas Aare igati mõeldavaks ka koostööd Keskerakonnaga, mille perspektiivikust toonitas ka kongressil külalisena esinenud Riigikogu liige Arvo Sarapuu. Teine erakonna esimehe kandidaat Tartumaa ettevõtja Ingvar Tšižikov suhtus kootööväljavaadetesse Reformierakonnaga skeptiliselt. Selle erakonna juhtide poliitika tõttu on suuresti kõrbenud Eesti majandus ja suurenenud tööpuudus,” märkis ta.

Tšižikov ütles, et erakonna edendamisel tuleb kasuks ka avar suhtlusringkond, milles on palju neidki, kes pole küll rahvaliitlased, kuid suhtuvad erakonda poolehoidvalt. </p>

Rahvaliidu esinduse suuruseks järgmises Riigikogu koosseisus prognoosis Juhan Aare 10-15 liiget, Ingvar Tšižikov aga koguni 20 liiget.

Salajasel hääletusel sai erakonna esimehe kandidaatidest Juhan Aare 295 ja Ingvar Tšižikov 11 häält. Pettunud ma pole ja ajan oma asja ikka edasi,” ütles ta lühiusutluses. 

Usuvad uue esimehe võimalustesse

Mina andsin oma hääle Juhan Aare poolt, sest usun, et tema suudab Rahvaliitu kõige paremini edasi viia. Samas võib loota ka jätkuvalt tõhusat erakonna elus osalemist Ingvar Tšižikovilt,” ütles Põltsamaa vallavanem ja Jõgevamaa Omavalituste Liidu juhatuse esimees Toivo Tõnson.     Olen Juhan Aarest väga positiivsel arvamusel ja tunnen head meelt, et Rahvaliit on säilitanud maarahva näo ja jäänud maainimeste huvide kaitsjaks,” ütles Palamuse valla talupidaja Jaan Koll.

Palamuse vallavolikogu esimees Toomas Tuula hinnangul on Juhan Aarel tugevad juhiomadused ja piisavalt autoriteeti ühiskonnaelus. 

Omavalitsusjuhid ja ettevõtjad

Eestimaa Rahvaliidu viieks aseesimeheks valiti Rakke vallavanem Andrus Blok, Riigikogu liige Ester Tuiskoo, Torma vallavanem Riina Kull, ettevõtja Viljar Jaamu ja Riigikogu liige Mai Treial.

Positiivne, et meie meeskonnas on kaks omavalitusjuhti ja ka ettevõtlusringkondade esindaja,” märkis Riina Kull, keda esitasid aseesimehe kandidaadiks Jõgevamaa rahvaliitlased.  Mai Treiali kandidatuuri pakkus aga välja erakonna Viljandimaa ühendus.

Ettepanek ei tulnud mulle üllatusena, sest Viljandimaa Ühendus on mind varemgi soovinud aseesimehena näha. Viimased aastad olen oma kandidatuuri taandanud, seekord otsustasin taas kandideerida, kuna tunnen kohustust ja vastutust panustada erakonna arengusse  ning selle programmiliste eesmärkide elluviimisesse.“

Rahvaliidu esimehel  Juhan Aarel on erakonna edasiseks arenguks palju uusi mõtteid ja lahendusi. Meil kõigil on koos vaja istuda ühise laua taha ja leida igale töölõigule vastutaja. Ma ei ruttaks ajast ette, olen väljakutseteks valmis. Kindlasti pühendan enam tähelepanu sotsiaalpoliitikale. Rahvaliidu esindajana töötan selle nimel, et Eesti kuuluks Euroopa seitsme tervema rahvaga riigi hulka,” lausus Treial võimaliku tööjaotuse kohta erakonna juhatuses.

Erakorralisel kongressil sõnavõtuga esinedes rääkis Mai Treial ka Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni käekäigust, olukorrast, kus selle liikmetest on Karel Rüütli, Jaanus Marrandi ja Jaan Õunapuu ühinenud Sotsiaaldemokraatliku erakonnaga.

Uskusin, et fraktsioon jääb püsima ning säilitab ühtse tegevuse selle riigikogu koosseisu volituste lõpuni. See oleks olnud aus nii valijate kui ka erakonna ees. Rahvaliidu põhikirja kohaselt väljendab fraktsioon ja viib ellu erakonna poliitikat. Seega ei saa selles fraktsioonis olema ühegi teise erakonna liiget,” ütles ta.

i

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus