Esimesest aprillist otsustab puudega inimese hooldajale makstava toetussumma suuruse omavalitsus, samuti hindab kohalik omavalitsus igat üksikjuhtu eraldi, otsustades, kas puudega inimene vajab hooldusteenust või vajab inimene näiteks pigem koduhooldusteenust, abivahendeid, transporti, päevakeskuse või hoolekandeasutuse teenust.
Iga konkreetse puudega inimese vajadused tehakse kindlaks spetsiaalse küsimustiku ehk ankeediga, mis muu hulgas sisaldab infot näiteks selle kohta, kui kaugele jääb raudteejaam, kas inimene suudab toas liikuda või kas tal on depressioon.
Kui seni maksis riik olenemata hooldustoetusest sotsiaalmaksu 700 kroonilt, siis nüüd jääb ka see kohaliku omavalitsuse kanda. Riik on aga kohalikele omavalitsustele eraldanud raha vähem, kui ise hooldajatoetuste maksmiseks kulutas.
Vooremaa toimetusse helistas murelik naine, kes on raske puudega inimese hooldajaks. ?Ma ei tea, mis saab pärast esimest aprilli, kas saan hooldajatoetust edasi või jäetakse sellestki piskust ilma. Sotsiaalkindlustusamet saatis kirja, et nemad enam ei maksa. Helistasin Jõeva linnavalitsusse, sealt öeldi, et kui määratakse hooldajaks, siis makstakse tagantjärele,? ütles naine.
Toetuse määramine võtab aega
Ta lubas hooldada vanainimest edasi, kuid olukord läheb veelgi raskemaks. Naise sõnul on hooldatav esitanud linnavalitsusse avalduse, et vajab hooldajat, kuid seni keegi teda külastanud pole. ?Miks inimesi teadmatuses hoitakse, niigi vajab inimene ööpäevast hooldust, mille eest makstakse vaid sandikopikaid. Ja mina pole ainus, ka teised hooldajad ja puudega inimesed, kellega suhtlen, on mures,? rääkis naine.
Jõgeva linna sotsiaalosakonna juhataja Vilve Vend ütles, et kõige õigem on selliste probleemidega pöörduda kohalikku omavalitsusse, kus osatakse öelda, kui kaugel konkreetse puudega inimese vajaduste hindamine on.
Vendi sõnul on pöördunud hooldusvajaduse hindamiseks ja hooldusteenuste määramiseks üle kahesaja kodaniku, kellest ühe neljandiku moodustavad sügava puudega inimesed. Sügava puudega inimeste hooldusvajaduse hindamine hakkab jõudma lõpusirgele. Hindamise käigus selgitatakse välja inimesele enam sobivam teenus arvestades kliendi soove.
Hooldajatoetuse määramise ja maksmise korra eelnõu kohaselt peaks hooldajatele makstavate toetuste summa samaks jääma, samuti peaksid hooldajad saama toetust tagasiulatuvalt esimesest aprillist, kuid täpne kord selgub ikka siis, kui linnavolikogu on vastava määruse vastu võtnud.
Omavalitsustel vähe aega
Vilve Vend märkis, et hindamise läbiviimise aeg kooskõlastatakse inimesega eelnevalt võimalusel telefoni teel. Veel möönis sotsiaaltöötaja, et tööd on omavalitsusele juurde tulnud ning aeg seadusemuudatuse vastuvõtmise ja kehtima hakkamise vahel on olnud lühike. Hooldajatoetuste maksmiseks on linnale eraldatud tegelikust vajadusest vähem vahendeid, et tagada hooldajatoetuste väljamaksmine samas mahus kui eelmisel aastal.
Põltsamaa valla sotsiaalabi osakonna juhataja Anne Veiram ütles, et nende vallas on hooldajatoetuste maksmise kord vastu võetud. Puudega inimeste küsitlemine käib, pea sada inimest ootab veel järjekorras. Kui puudega inimese olukord on hinnatud ja talle hooldaja määratud, siis saab ta ka toetust.
?Kodudes käies vaatame, millised probleemid inimesel täpselt on, kas ta vajab isiklikku hooldajat või saab tema probleemi teisiti lahendada,? rääkis Veiram. Põltsamaa vald pakub puuetega inimestele ka koduhooldusteenust, vallas on päevakeskus, samuti pakutakse transporditeenust ning valla palgal on sotsiaalhooldajad.
Anne Veirami sõnul pereliiget üldjuhul tõepoolest hooldajaks ei määrata, sest perekonnaseadus näeb ette, et abikaasadel, vanematel, täisealistel lastel ja vanavanematel on kohustus üksteise eest hoolt kanda. Erandjuhtumid on siiski võimalikud, kui näiteks sügava puudega isikut hooldab tema abikaasa, kes ei saa seetõttu tööl käia.
Saare valla sotsiaaltöötaja Helgi Koll ütles, et hooldajad aprillis veel hooldustoetust ei saa, sest hindamine käib, kuid hindamisega tahetakse siiski aprilli lõpuks lõpetada. Hooldajatoetust makstakse mais tagasiulatuvalt esimesest aprillist. Ta möönis, et omavalitsuse õlule on pandud suur koorem ja vastutus, kahjuks jõutakse suure territooriumiga vallas ühe päeva jooksul vaid 5-6 kodusse.
Tema sõnul antakse inimestele kindlasti hindamistulemustest teada ja keegi abita ei jää. Kui endine hooldaja ei saa või ei taha sama tööd jätkata, saab ta võimalusel asuda mujale tööle, samuti on võimalik pöörduda tööturuametisse, et registreerida end töötuks ja saada tööturuteenuseid.
Kui hooldaja on enne töötuks registreerimist saanud hooldajatoetust või töötanud (kuid mitte mõlemat korraga), on tal õigus saada töötu abiraha ja koos sellega ravikindlustust.
Eesti Haigekassa Jõgeva büroost öeldi, et neil inimestel, kes olid raske või sügava puudega inimese hooldajad, kehtib ravikindlustus veel kuu aega, seega 30. aprillini. Niipea kui omavalitsus saadab hooldajate nimekirjad ja nende andmed sisestatakse, hakkab ravikindlustus kehtima, mingit ooteaega ei ole.
Seni maksti raske puudega inimese hooldajale 240 ja sügava puudega inimese hooldajale 400 krooni.
EVA KLAAS
