Septembris alustab lisaks Jõgeva põhikoolile uues kohas tööd ka linnaraamatukogu. Ehitajad on oma osa teinud ja tähtaegadest on õnneks kinni peetud. Seega saab loota, et raamatukogu saab tööd alustada siis, kui kokku lepitud.
Kuid raamatukogu ei võida pealtnäha palju. Kui vana maja oli 450 ruutmeetrise pindalaga, siis uus hoone on 430 ruutmeetrit. Olgugi et liikuvad arhiiviriiulid võiksid ruumi osas veidi päästa. Kui algul unistati suurematest ja avaramatest ruumidest, siis avarust küll on, ent suuruses ei võideta.
Ei võida ka need, kes raamatukogus näitustel käisid. Kui vanas hoones oli rohkem pinda, kuhu pildid riputada, siis uues hoones troonivad klaasid ja aknad. Seega ei saa moodustada terviknäitusi, mille järgi me raamatukogu tunneme. Rääkimata sellest, et kui varem võisid lugejad lugemissaali peituda ja teavikuid lugeda, siis nüüd toimub kõik avatud ruumis. Kuidas see vastu võetakse, on iseküsimus, sest kõigile selline variant ei sobi.
Ent aeg annab arutust. Kas kaugem asukoht linnast saab lugejastatistikale määravaks ja kas avatud ruum hirmutab vaikust nautiva lugeja kaugemale, võib hetkel vaid oletada. Ent kurb on ka tõsiasi, et kui praegu võivad rongi ja bussiga liikujad raamatukogus aega parajaks teha ja hea raamatu seltskonda nautida, siis tulevikus on see üsna tülikas ettevõtmine.
Võib mõtiskleda, kas oleks olnud parem vana hoone korda teha ning põhikooli juures keskenduda hoopis uuele spordihoonele? Olgugi et tulemus võinuks olla veidi kulukam, oleks saanud kaks kärbest ühe hoobiga. Nüüd jääb üks hoonetest seisma ja värsket spordihoonet pole ikka veel.
