Estivo tehtud uuringu järgi on Jõgeval kõige soodsam sooja toota turbakatlaga, megavatt-tunni hinnaks kujuneks sellisel juhul 696 krooni, mis on küll pea viiendiku praegusest odavam, kuid sellele lisandub saastetasu.
Uuringust selgus ka, et odavamat soojust saab toota, paigaldades nelja või seitsme megavatise võimsusega hakkepuidul töötava katla. Toasooja megavatt-tunni hinnaks kujuneks esimesel juhul 805 ja teisel juhul 790 krooni. Investeering kohalikul kütusel töötavasse katlasse on kokku kuni 25 miljonit krooni.
Võrdluseks: Talvisel tippajal kehtis gaasi hind 5000 krooni 1000 m3 eest, mis tõi tänavu jaanuaris megavatt-tunni hinnaks rekordilise 1293,47 krooni.
Gaasile on vaja alternatiivi
Juba eelmise aasta sügisel alustas Jõgeva linn firma otsimist, kes teostaks mõistliku hinna eest kvaliteetse analüüsi. Valik langes Estivole, kes pakkus soodsaimat hinda ning oli usaldusväärne partner nii tellijale kui ka küttefirmale. Analüüsi alusmaterjalina oli vaja kasutada Erakütte andmeid, mida firma ei olnud nõus suvalisele partnerile avalikustama. Pikk aeg kulus kolme sobiva osapoole ja rahastamisallika leidmiseks.
<p class=”MsoNormal” style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt” align=”justify”>Möödunud nädalal sai Jõgeva linnavalitsus Estivolt eksperthinnangu, millises seisus on linna soojamajandus ja kuidas oleks võimalik seda edasi arendada. Eesmärgiks on toasooja hinna alandamine tarbijale, ehitades välja alternatiivne küttesüsteem ning dubleerides küttevõimalusi. See tähendab, et kui ühe kütteliigi tarnega on probleeme, oleks kohe võimalik kasutada teist.Kuigi Euroopas on praegu gaasi hind langusfaasis ja taoline olukord kestab umbes kesksuveni, ei oska keegi ennustada, millise hinnaga saab Venemaalt gaasi osta sügisel. Pikemas perspektiivis ei saa Vene gaasi hind meile kuigi palju Euroopa hindadest erineda. Kui, siis ainult torutranspordi hinna erinevuste tõttu.
Koostootmisjaam kallis
Uuringus on vaatluse alla võetud ka soojuse ja elektri koostootmisjaama ehk kombijaama rajamine, millest on Jõgeva puhul palju räägitud. Taolisel juhul kerkiks toasooja megavatt-tunni hind 925 kroonini (auruturbiiniga koostootmisjaama puhul). Gaasimootoriga koostootmisjaama puhul jääks hind pisut madalamaks, ulatudes 883 krooni.
Võrdluseks: kombijaama ehitushind ulatub uuringu koostajate andmetel 110 miljoni kroonini ning teadaolevalt momendil abiraha taotlemiseks abikõlbulikku projekti pole. Kombijaam eeldab ka suvist tarbimist sooja vee tegemise näol. Paraku on Jõgeval ammustel aegadel üle mindud põhiliselt elektriboilerite süsteemile ning sooja vee ostmist tsentraalsest võrgust on lähemal ajal raske taaselustada.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsevi sõnul ei tohiks küttesüsteemi rekonstrueerimisel toasooja hind isegi koos osalise laenu tagasimaksega kõrgele tõusta .
Uuring maksis 85 000 krooni, millest 78 000 sai linn abirahana — uurimist toetas SEB Pank. Linna omaosalus oli 8000 krooni, millest poole tasus soojatootja Eraküte.
Uuringu tulemused on huvilistele näha ka internetis Jõgeva linna kodulehel.
.
HELVE LAASIK
