|
|
Eesti Liinirongid AS (Elron) müügi- ja arendusjuht Norbert Kaareste nentis, et Tallinna – Tartu reisirongiliikluse liinihuvid ei kattu Jõgeva-Tartu väikepeatuste läheduses elavate inimeste huvidega. Kaareste sõnul kerkib selles osas üles küsimus, kas reisirongiliiklus peaks toimima samal põhimõttel maakondade bussiliinidega või peaks reisirongiliiklus olema eelkõige maakonnakeskuste ühendajaks. |
Müügi – ja arendusjuhi sõnutsi on küsimus selles, kas reisirongiliikluse peamine eesmärk on olla ühendajaks Jõgeva ja maakonna väiksemate asulate vahel või vaid Jõgeva ja Tartu vahel. Ta rõhutas, et maakonna väiksematest asulatest peaks maakonnakeskusse tööle käidama eelkõige bussidega, rongiliikluse eesmärk on ühendada eelkõige Tartu ja Tallinn ning ka maakonnakeskused.
Sõiduplaanid avalikustas Elron juba mõni aeg tagasi ja väikestest peatustest rongi peale saada soovijatele need midagi head ei tähenda. Uue, 25. maist kehtima hakkava plaani järgi jõuab hommikune rong, millega Tartu poolt Jõgevale tööle saaks, siia senise 8.24 asemel kell 8.32. Õhtul Tallinnast sõitu alustavatest rongidest on aga praeguse seisuga väikejaamades peatuma määratud see, mis jõuab Jõgevale kell 19.13. Kell 16.57 Jõgevale jõudval rongil enne Tartut peatust ette nähtud pole!
Silmas on peetud vaid Jõgeva ja Tapa huve
Kaareste lubas, et alates uuest aastast hakkavad nad tähelepanelikult jälgima Jõgeva ja Tartu vaheliste väikepeatuste reisijate arvu. Kui selgub, et sõitjaid on seal piisavalt, siis võib kaalumisele tulla Tartu-Koidula liini ümber korraldamine Jõgeva-Tartu-Koidula liiniks. Ressurssi niisuguse muutuse läbiviimiseks jätkub, kuid see ei saa kindlasti toimuda kohe aasta alguses.
Asjas on siiski üks konks. Nimelt tõmmatakse sõidugraafik uue aasta alguseks ehk lubatud loenduse ajaks veel rohkem kreeni. Juba praegu võib Elroni kodulehelt näha, et 1. jaanuarist on sõiduplaani veel omakorda muudetud. Nimelt on siis käigus veel Jõgeva-Tartu-Jõgeva rong, mis väljub Jõgevalt kell 16. 17, sellele järgneb aga juba Tallinnast tulev, mis peatub Jõgeval praeguse 16. 58 asemel kell 16. 42. On ju seletamatagi selge, et need, kel tööpäev varem lõpeb või kes oma tööd ise korraldada saavad, lahkuvad siis pigem kell 16. 17 väljuva rongiga, kes aga praegu kaks minutit enne viit saabuvale rongile joostes jõuavad, ei saa kasutada seda, mis võtab siit sõitjad peale kell 16.42.
Kaareste kinnitusel on riigi tellimus võrreldes praegusega alates järgmise aasta algusest reisijateveo mahule diiselrongide osas 58 protsendi võrra suurem. Jõgeva linnale tähendab see, et siinsest jaamast kasvab tööpäevaste väljumiste arv viielt seitsmele.
Maakonnakeskused, mida riikliku tellimuse puhul silmas peetakse, on Kaareste sõnul Tapa ja Jõgeva.
Uus piletisüsteem käivitub uuel aastal
Piletite osas laieneb Elroni süsteem alates järgmise aasta algusest üleriigiliseks. Sõitjad saavad siis kasutada Elroni sõidukaarti püsikliendi kaardina. Jaanuaris on võimalik saada neid kaarte tasuta, kui reisija laeb sõidukaardile vähemalt 10 eurot. Sellise kaardiga on pilet tavapiletist 10 protsenti soodsam. Samuti kehtib sama hinnasoodustus interneti vahendusel ostes. Kui osta pilet internetist Elroni sõidukaardile, siis soodustused summeeruvad ehk soodustus on võrreldes tavapiletiga 20 protsenti.
Eraldi soodustused kehtivad veel mitmetele reisijarühmadele. 30-protsendiline sõidusoodustus kehtib õpilastele, pensionäridele ja kuni 26-aastastele tudengitele, samuti raske ja keskmise puudega inimestele ning nende saatjatele. Soodsaim pilet maksab Jõgeva ja Tartu vahel 2,11 eurot. Seda juhul, kui reisijal on olemas Elroni sõidukaart ja kui ta on ostnud pileti internetist. Pensionärile maksab Jõgeva-Tartu liinil samadel tingimustel ostetud pilet 1,54 eurot. Jõgeva-Tartu kuupilet hakkab maksma natuke alla 30 euro.
Elroni müügi- ja arendusjuhi sõnul on rongiühendus Jõgeva-Tartu liinil bussiliiniga võrreldes kaks korda kiirem, seda nii tava- kui ekspressrongide puhul. Samas tuleb bussireisijatel samal liinil sõites rohkem maksta kui rongireisijail.
Tallinna-Tartu pilet sarnastel tingimustel maksab Elroni klientidele 7,13 eurot, pensionärile ja õpilasele 4,99 eurot. Norbert Kaareste sõnul on nemad koostanud rongide sõidugraafiku vastavalt nõudlusele. Selle kohaselt jõuavad sõitjad hommikul Tallinnast kella kaheksaks Tartusse ja vastupidi ja õhtul saaks kella viiest alates Tallinnast Tartusse ning Tartust Tallinna. See ajavahemik on reserveeritud ekspressrongidele ning tund enne seda või tund pärast ekspressrongi saab tulla samale liinile tavarong.
Tabiverre sõitja huvid ei kattu riiklike huvidega
Norbert Kaareste toonitas, et riigi tellimuse seisukohalt on ekspressrongi eesmärk olla sellistel kellaaegadel maakonnakeskuste ühendajaks.
“Sellistel hetkedel ei kattu Tabivere peatuse huvid riiklike huvidega,” sõnas Norbert Kaareste. Jõgeva elanikele lubab ta, et alates maikuust peaks rongiga Jõgevalt Tartusse tööle käiv inimene tööpäeva alguseks sinna ka kohale jõudma. Ta kordas samas, et kui igas Jõgeva-Tartu liini vahepeatuses oleks rongireisijaid vähemalt mitukümmend, siis saaks selle probleemi lahendada Koidula-Tartu liini pikendamisega Jõgevani.
Elron teeb reisijateveoga seotud ehitiste rajamisel ning renoveerimisel tihedat koostööd ka omavalitsustega. Kehras on kohalik omavalitsus toetanud jaamahoone renoveerimist, ilusad ootesaalid on kohaliku omavalitsuse abiga avatud Valgas ja Tartus. Jõgeval rongireisijatele eraldi ootesaali ei ole, kuid siin on sellele probleemile heaks lahenduseks uue bussijaama ootesaali kasutamise võimalus.
Tabiveres korraldati rahvaküsitlus
Oktoobrikuus korraldati Tabivere vallas avalik arutelu rongiliikluse probleemide üle. Rahval paluti täita ankeedid, kus tuli näidata, millistel kellaaegadel ja millises suunas soovitakse rongiga sõita ja millistel aegadel oleks optimaalne tulla tagasi Tartust, Jõgevalt või ka Tallinnast. Ankeete on praeguse seisuga täidetud ligi 200. Lähemal ajal tehakse neist kokkuvõtted ja saadetakse Elroni esindusse.
Möödunud nädalal Vooremaa toimetust külastanud Norbert Kaareste märkis, et sõiduplaani kooskõlastatakse maavalitsustega ja tema Tabivere vallas läbi viidud küsitlusest teadlik ei ole.
i
TOOMAS REINPÕLD
