Peamised pederastia (nimetagem asju nende õigete nimedega) toetajad on Euroopa sotsialistid. Huvitav, kas ka Eestist valitud sotsid kuuluvad samasse seltskonda?
Kas tõesti pole neil institutsioonidel muud teha? Kas Euroopa riikide rahvad valisid oma saadikuid üleeuroopalisse kogusse vaid selleks, et need seal tegeleksid mingi pseudoprobleemiga, seksuaalsete väärnähtuste tunnistamisega normiks? Järgmisena võiks ju hakata samu õigusi nõudma näiteks kasvõi zoofiilid. Mille poolest nemad geidest-lesbidest kehvemad on?
Kui pederastia on nii lugupeetud soodumus, et terve (?) Euroopa seda kaitseb, siis võiksid avaldada oma arvamust ka meedikud. Kui kaugel on pederastia pedofiiliast?
Samasoolistele samad õigused kui tavaperedele?
Samasoolistele tahetakse anda neidsamu sotsiaalseid tagatisi ja õigusi mis tavaperedele. Kui pedeperekond saab seadusega õiguse lapsendada, siis mis saab sellest lapsest? Ta kujundatakse vildakaks juba väiksena. Kasvavad üles väärastunud ja lõhestunud isiksused. Seesama seltskond on ju ometi kogu maailmas hukka mõistnud pedofiilia. Milline piiritu variserlikkus nii kõrgel tasandil!
Kui nüüd pärast allkirjastamist lõpuks ratifitseeritakse (kus me pääseme) ka Euroopa Põhiseaduslik Leping, mis seab end rahvuslikest põhiseadustest kõrgemale, siis praegust sotsialistide soodumust arvestades peame ka meie leppima samasooliste abielude ja sotsiaalsete õiguste tunnistamisega. Sealhulgas sellest tuleneva seadustatud laste väärkohtlemisega ja AIDS-i ning narkomaania veelgi ulatuslikuma levikuga.
Riik ei suuda ohjata
Kõike seda riiklikul tasandil lausa ülistatakse. Sest riik sanktsioneerib kogu niisugust hullumeelsust. Hälvikud on kuulutatud pühaks ja puutumatuks, aidsi- ja narkosõprade klubidele jagatakse süstlaid: ?laske aga käia, vaesekesed!?
Ohjeldamatu pordu- ja viina-veini-õlle reklaam meie telekanalites praktiliselt iga kahekümne minuti takka. Seda kõike Eesti riigi poolt välja antud eetrilubade alusel.
Samal ajal mängitakse nii seaduseandjate kui omavalitsuste tasandil mingit suurt ja õilsat alkoholipoliitikat. Tehakse kosmeetilisi trikke (eks enamasti ikka mingite valimiste eel) alkoholimüügi kellaaegade või keeluaegade kehtestamisega.
Sigaretipakkidel on seadustega kehtestatud hoiatustekst, et suitsetamine on kahjulik. Viinapudelil millegipärast mingit hoiatust pole. Kasiinosid reklaamitakse hoolimata hiljutisest ?Viiolimängust? lausa heategijatena: mängige kõik neid mänge ? võidavad haridus, kultuur ja sport!
Selline variserlikkus on hullem kui see, mida meile NSVL ideoloogia peale sundis ja ajukäärude vahele istutas.
Ajalugu näitab, et alkoholipoliitika on olnud ajast aega kõikide riikide parim ?müügiartikkel?, millega oma rahvaid ohjes hoida või vajadusel ka meelitada. Kuid praegu panevad oma rahva kallal genotsiidi toime meie endi valitud riigi ja rahva õilsad esindajad.
Ning see, mis meid kõiki haaranud mürgitust veelgi süvendab, on hoopis geneetiliselt rikutud rahva jätkuvalt kommunistlik mõtteviis ja elulaad. Vene ajal me ?lömitasime? Lääne ees, nagu meid noomis parteiladvik, nüüd me oleme ise nii de jure kui ka de facto see Lääs, kuid maailmavaade ja ellusuhtumine on samad. Uhkete hilpude, läikivate limude kõrval, all, peal ja sees, taga ja ees on läikiva korgiga klaasanumad, räige porno, seadustatud pederastia. See kõik kokku on muutunud elunormiks ja edukuse märgiks. Sõna ?häbi? on veel vaid sõnaraamatutes ja varsti, täiendatud trükkides lisatakse sinna juurde klausel van.
Sovjeti teadlaste õnnestunud geneetiline mutatsioon ongi suunatud enesehävitusele. Nii nagu narkomaania, hasartmängud ja palju muudki. Suurrahvad kannavad selle ehk välja, kuid meid on siiski vist liiga vähe. Või tegelikult… Nagu ma ühest telesaatest välja lugesin: haruldaste muuseumieksponaatidena on äkki mõnel isendil võimalik näiteks euroopa kultuuripärandina ka ellu jääda.
Üheseid lahendusi ei ole. Stsenaarium ongi just nii must nagu me ise. Riik ise oma senise variserliku poliitika tagajärjel enam lollust ohjata ei saa. Ei saa ju keelata seda, mille vohamist ise on kultiveerinud. Kui isa joob ja räägib oma teismelisele pojale alkoholi kahjulikkusest, siis ükski laps seda ometi tõsiselt ei võta. Sama on lugu pedagoogidega. Kui õpetaja päeval jutlustab koolis üht, õhtul aga istub kõrtsis, siis …
Ajakirjandus on läinud libedale teele
Kõik see, mille taga on meie valitud ja seatud, võimud oma lahususes, kannavad toimuva ees täit vastutust. Lisaks on turg ja nõudlus mõjutanud veel ühte süsteemi ? neljandat võimu, ajakirjandust. Kahjuks just see võim, kelle käes on võimalus mõtteviisi kujundada ja kohustus inimest harida, on läinud samale libedale teele.
Meie meediakanalid on need, kes rahvale kogu seda oopiumi jagavad. Needsamad kanalid ise elatuvadki rahast, mida igasugune reklaam sisse toob. Ring on sulgunud. </P>
Lõpetaks saksa filosoofi ja ajaloolase Oswald Spengleri ajaloofilosoofilise väitega tema tuntuimast teosest ?Der Untergang des Abendlandes? (?Õhtumaa allakäik? Tartu, 1940), et surev kultuur kaotab loovuse ja muutub tsivilisatsiooniks.
Kas me sellist tsivilisatsiooni siis tahtsimegi?
INDREK KRIMM
