Uuenenud mahlatehases toodetakse varasemast poole rohkem mahla

Neljapäeval avati Põltsamaa Felixis uue sisu ja näo saanud tootmishoone. Põltsamaa Felixi omanik, Orkla Grupp, kolis kogu Baltikumi mahlatootmise Eestisse ning investeeris Põltsamaa mahlatehasesse ja kompetentsikeskuse rajamisse 1,5 miljonit eurot. Selle sammuga sai Põltsamaa Felixist Baltimaade nüüdisaegseim mahlatootja.


Põltsamaa Felixi juhatuse esimehe Kaido Kaare sõnul otsustas Orkla Grupp kolida kogu Baltimaade mahlatootmise Eestisse, millega kasvab siinne maht 50 protsendi võrra. “Aastane mahlatoodang kasvab seitsme miljoni liitri võrra, kõigist mahladest pool juuakse ära Eestis, teine pool läheb ekspordiks, peamiselt Lätti ja Leetu,” selgitas Kaare.

Eestlased on mahlajooja rahvas

Põltsamaa Felixi turundusdirektori Marek Viiloli sõnul joob Eesti elanik aastas keskmiselt 21,5 liitrit mahla. Eesti aastaseks mahlatootmise mahuks on 28 miljonit liitrit, Läti mahuks on 24 miljonit liitrit ning Leedul 38 miljonit liitrit. Et Läti ja Leedu rahvaarv on Eesti rahvaarvust suurem, näitab see, et Eesti inimene tarbib suhteliselt rohkem mahla kui Läti ja Leedu elanik.

Enne mahlatootmise toomist Põltsamaale valmistati Felixis seitse miljonit liitrit mahla aastas, nüüd on see kogus suurenenud 14 miljoni liitrini aastas.

Eesti turule lisandus seoses uuenenud mahlatehase käivitamisega viis uue maitsega mahla ja kolm uut kõrrejooki. Kõik Lätist ja Leedust Eestisse üle tulnud mahlade retseptid tuli uuendada, selleks kulus poolteist aastat tõsist tööd.

Põhilisteks Felixi mahlade eksportturgudeks on Läti ja Leedu ning vähemal määral Venemaa. Uue eksportturuna on mahlade sihtriikide nimistusse lisandunud Saksamaa. Tegelikult moodustavad kogu mahlatootmisest kolmandiku mahlad, teise kolmandiku nektarid ja kolmanda mahlajoogid. Tarbijad nimetavad kõiki kolme mahlatoodete tooterühma lihtsalt mahladeks. Nn täismahlade tarbimine on paari viimase aasta jooksul kasvanud. Erinevatest puuviljadest on mahla maitsete puhul eelistatud multimaitselised mahlad ja apelsinimahl.

Felixi turundusjuhi sõnul on eestlaste mahlalembus tekkinud varasemast morsi joomise traditsioonist, mida omal ajal põhiliselt kodus kasvanud marjadest ja õuntest valmistatud mahlast tehti. Absoluutmahus on mahlade tarbimine viimase kuue aasta jooksul oluliselt vähenenud, mis annab tunnistust inimeste terviseteadlikkuse kasvust. See tähendab, et mahladele eelistatakse nüüd vett. Aina enam juuakse isegi mitte pudeli-, vaid lausa kraanivett.

Veel neli aastat tagasi oli Eesti aastaseks mahlatootmise mahuks 32 miljonit liitrit, siis nüüdseks on see vähenenud nelja miljoni liitri võrra aastas. Marek Viilol lausus, et selleks tulebki inimeste maitse-eelistustega kursis olla ja ilma alkoholita jookide tarbimise trende tunda, et Felixis valmistatavate mahlade turuosa kasvatada. Pealegi on Põltsamaa Felixil mahlaturul olemas tõsine konkurent A. Le Coq-i näol.

Kuid Põltsamaa Felixil on ka eriline tootmisvaldkond ‒ veinitootmine. Ettevõtte turundusjuht teatas uudisena, et pudelitesse on villitud kõige tuntuma veini ‒ Põltsamaa Tõmmu ‒ 2011 aastakäik.

Mahl kaheliitrises taastuvast toorainest tehtud bioplastist korgiga tetrapakendis

Põltsamaa Felixi juhatuse esimees Kaido Kaare lausus, et juba 2016. aasta alguses otsustati koondada kogu mahlatootmine Põltsamaale. Kõik need mahlatooted, mida lisaks Põltsamaa mahlatehasele toodeti varem Lätis ja Leedus, toodetakse nüüd Eestis Põltsamaal. Uuenenud mahlatehase seadmetest oli osa seal juba varem olemas, osa on täiendavalt juurde toodud. Kaare sõnul on tarbijad uued mahlad hästi vastu võtnud.

Uudiseks on kaheliitrine tetrapakend. Biolaguneva korgiga tetrapakend on nii mahult kui korgi poolest täiesti uus nähtus Baltikumi mahlatoodete turul. Nüüdisaegsed muutused pakendite osas ning tarbijate positiivne tagasiside uuenenud toodete kohta annab lootust, et tehtud investeering tasub kiiresti.

Teine oluline otsus, mis tookord tehti, oli kogu köögiviljatoodete tootmise koondamine Põltsamaale. Kurgid, kapsad, kõrvitsad, punapeedid jm köögiviljad töödeldakse ümber siin. Kaido Kaare lausus, et nüüdseks on Põltsamaa tehases ümberkorraldused tehtud. Köögiviljade töötlemise toomine Põltsamaale suurendab oluliselt köögiviljatoodete mahtusid ning selleks vajatakse ka täiendavaid töökäsi. Just neil päevil koolitati Felixis algavate hooajatööde tegemiseks välja 300 hooajatöölist. Kurgi töötlemisega loodetakse Felixis alustada juba järgmisel nädalal. Kaido Kaare sõnul on tööjõu vajadust silmas pidades Eestis parem olukord kui näiteks kallima tööjõuga Norras, Rootsis või Taanis, kuhu Põltsamaa Felixis valmistatud köögiviljatooteid turustatakse.

Felix aitab Põltsamaa suuremaks muuta

Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots tõdes, et Felix on niisugune ettevõte, mille reklaamimisele linn kaasa aitama ei pea. Seda teeb ettevõte ise oma toodetega, mille inimesed on kõikjal hästi vastu võtnud. Jaan Aiaots lausus, et igas korralikus Eesti toiduainetekaupluses ja toidukohas on Põltsamaa Felixi tooted olemas.

Kui hästi Põltsamaa Felixis valmistatud tooted välisriikide kauplustes ja söögikohtades on esindatud, seda teavad linnapea sõnul Põltsamaa Felixi juhid ise paremini ja küllap see on ka ärisaladus. “Põltsamaa Felix on aidanud Põltsamaa suuremaks muuta ja selle eest on põltsamaalased selle ettevõtte juhtidele ja töötajatele väga tänulikud,” toonitas Jaan Aiaots.

Põltsamaa Felixi tehnika- ja haldusjuhi Tarmo Veikolaineni sõnul informeeriti neid möödunud aasta veebruaris, et kogu Baltikumi mahlatootmine on otsustatud Põltsamaale ümber kolida ja tuleb ettevalmistusi tegema hakata. Möödunud aasta septembris-oktoobris viidi kõik kastmete tootmise seadmed Põltsamaalt ära ning sellest hetkest alates sai hakata remonditööde ja ruumide paigutuse muutmisega tegelema.

Detsembri lõpus ja tänavu jaanuari alguses alustati ehitustöödega ja Gutta mahlatehasest toodud torustiku ning seadmete paigaldamisega. Tarmo Veikolainen ütles, et väliselt küll tootmishoone ei muutunud, kuid sisemiselt jäid n-ö eelmisest ehituslikust sisust alles vaid kandepostid.

Enamikule kastmete tootmises vabanenud inimestele võimaldati töö jätkamist mahlatootmises. Kui mahlatootmise maht kasvab ja vahetusi juurde tekib, siis võivad ka esialgu vabaks jäänud inimesed endale Felixis uuesti töökoha leida.

Uuenenud mahlatehas Põltsamaal

*Renoveeritud tootmispinda kuni 800 ruutmeetrit

*Kogu mahlatehase suuruseks on ca 1000 ruutmeetrit

*Mahlatehase tootmisliinidel valmistatakse 0,2, ühe ja kahe liitri suuruseid mahlapakendeid

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus