Mitmeid omavalitsusi, ettevõtteid ja koduomanikke üle Eesti, kes kasutavad soojuse tootmiseks kerget kütteõli, ootab seadusemuudatuste tõttu uuel küttehooajal järsk soojahinna tõus.
Kuigi väljas on veel suvi ja kütteperiood tundub olevat veel kaugel, on just nüüd õige aeg mõelda küttekulude optimeerimisele.
Aktsiisimäär kerkib 38 protsenti
Enne uue kütteperioodi algust tasub küttesüsteemidele tähelepanelikum pilk suunata eelkõige nendel kohalikel omavalitsustel, ettevõtetel, korteriühistutel ja ka eramajade omanikel, kelle küttelahendused põhinevad kergel kütteõlil ehk eriotstarbelisel diislikütusel.
Aasta alguses ja kevadel jõustunud seadusemuudatuste tõttu tõusis aktsiisimäär 38 protsenti, mistõttu kallineb soojuse tootmise hind järsult. Mõningast leevendust pakub küll naftahinna langemine, mille tõttu langesid ka vedelkütuste hinnad, kuid seegi on kahtlemata vaid ajutine. Küttekulude kontrolli all hoidmiseks tuleb oma küttelahendus üle vaadata ja astuda konkreetsed sammud.
Alternatiiviks maagaas, põlevkiviõli
Omavalitsustel ja koduomanikel tasub ühe lahendusena kindlasti kaaluda kütuseliigi vahetamist. Alternatiivideks on näiteks maagaas, LNG, põlevkiviõli ning kindlasti ka soojuspumbad. Kindlasti tasub kaaluda ja võrrelda kõiki alternatiive. Kui kütteõli keskmine hind oli eelmisel aastal 73,5 eurot megavatt-tunni kohta (MWh), siis maagaasi hind oli 42,01 eurot.
Veelgi soodsam on biokütus, mille keskmine hind oli 14 eurot MWh kohta. Biokütuse või pelletite kasutuselevõtt nõuab siiski suuremat investeeringut ja tihti ka uue küttesüsteemi rajamist. Samas, kui küttesüsteem on vananenud ja tahab lähiaastatel väljavahetamist, võib see olla pikaajaliselt mõistlik lahendus nii koduomaniku, omavalitsusasutuse kui ka ettevõtte jaoks.
Võib ka loobuda kohalikust katlamajast
Teine võimalus on ettevõtetel ja omavalitsustel loobuda oma lokaalsest energiatootmisest. See on lahendus, millele tavaliselt ei mõelda, kuid mida võiks kindlasti kaaluda.
Ajalooliselt on paljudel ettevõtetel ja omavalitsustel ehitatud omad väikesed lokaalsed küttelahendused ning tihti ei mõelda sellele, et soojusenergiaga varustamiseks on olemas ka teisi võimalusi.
Seal, kus kaugküttevõrguga liitumine ei ole võimalik või otstarbekas, võib nii investeeringu tegemise kui ka soojuse tootmise usaldada professionaalse koostööpartneri kätte. Nii omavalitsustele kui ka äriklientidele pakub Adven Eesti valmis energialahendusi, investeerides soojusenergia tootmisse. Meie kogemus näitab, et oma põhitegevusele keskendumine ja energiatootmisest loobumine on mõistlik tegu, eriti olukorras, mil see nõuab suuri investeeringuid ja ka igapäevast tähelepanu.
Hinnanguliselt on Eestis ligi 200 omavalitsuse asutust, keda jõustunud seadusemuudatus puudutab. Veel rohkemgi on aga ettevõtteid, korteriühistuid ja koduomanikke, kellel tuleb enne uue kütteperioodi algust langetada otsuseid ja teha küttekulude kontrolli all hoidmiseks konkreetsed sammud. Nii aktsiisiseaduse kui ka vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatused tulenevad koalitsioonilepingust, millega piiratakse erimärgistatud vedelkütuse kasutusala.
URMO HEINAM, Adven Eesti juhatuse esimees
