Euroopas on olulisemaks päevateemaks globaalsetele probleemidele lahenduste otsimine ja rohe-elavdamine. Selle toeks on järgmisteks aastateks jõustuv EL-i programm Horizon Europe. Eriti huvitav Eesti, ja ennekõike Jõgeva maakonna jaoks, on antud programmi kolmest sambast klastreid hõlmav teine sammas. Selles on teemad nagu keskkonnasõbralikkus, loodusvarad, põllumajandus ja biomajandus.
Tähtsaks osaks on nende teemadevaheline koostöö ja sealt sündivad arendused. Antud teemad on osa suuremast maailmas kasvavast megatrendist – ringlusmajandusest. Kuna megatrendid juhivad maailma ja pakuvad uusi majanduslikke võimalusi, tuleb olla valmis, kui võimalused avanevad. Eriti kui viimastel aastatel Eesti ja EL regionaalpoliitika on tugevndanud ennekõike pealinna piirkonda ja suuremaid keskusi.
Säästev areng ja ressursside säästva kasutamise põhimõtted on meile kõigile tuttavad. Viimastel aastatel on need põhimõtted jõudmas ka konkreetsele tasemele ja see pakub võimalusi ka piirkondadele, kus ei ole tugevat infotehnoloogiat, töötleva tööstuse sektorit või kuurorte. Euroopa liidu Green Deal, Agri-food ja Horizon programmidest on rohkem raha ja võimalusi maapiirkondadesse jõudmas.
Viimaste aastate areng Eesti metsa- ja põllumajanduses näitab, et ka primaarsektoris on võimalusi, mille kaudu võib oma positsiooni väärtusahelas tõsta. Loomade arvu suurenemine farmides kasvatab finantspoole võimalusi ja ringlusmajandus investeeringupotentsiaali. Ressursipõhises majanduses on tähtis toodangu maht ja väärtuse kasvatamine, kuna marginaalid on tihti väikesed. Nende kaudu on võimalik tõsta ettevõtluse kasumit ja regiooni elujõudu. Viimaste aastate jooksul on biomajanduse ja ringlusmajanduse tähtsus kasvanud. Heaks näiteks on Põhjamaad. Prügilatest on saanud ökotööstuse keskused, kus biojäätmetest tehakse mulda ja biogaasi, millest võib toota soojust, elektrit ja biometaani kaudu kütust. Näiteks on üle aasta vanu silopalle võimalik kasutada biogaasi tootmiseks.
Soomes on praegusel hetkel aktiivsed mitmed meetmed, kus proovitakse leida lahendusi suursigalate, kanalate ja lautade sõnniku ja läga tootmisest tulenevatele keskkonnaprobleemidele. Suur küsimus on lämmastiku ja fosfori määr keskkonnas. Keskkonnaprobleemid Loode-Soomes on seotud lämmastiku ja fosforiga, kuna Läänemere suuremad koormused tulevad just Loode-Soome jõgedest. Üks koormajatest on näiteks Jõgeva sõpruslinna Kaarina lähedal voolav Paimionjoki. Teised suured koormajad on Soome keskkonnaameti sõnul Veiksel jõe ümbrus Poolas ja Taani põllumajanduspiirkonnad.
Näiteks biogaasi tootmiseks rajatud üksused on Soomes veel liiga väiksed. Soome Luonnonvarakeskus LUKE on arvestanud, et juba 150 loomaga kari võimaldab efektiivselt biogaasi toota. Eestis oleks võimalusi rohkem, kuna viimastel aastatel piimatoodangusse investeeritud raha on farme kasvatanud.
Jõgeva maakonna põllumajandusmaadelt toodetav rohtne biomass ja põllumajandusjäägid võimaldavad suuremat osalust ringmajanduses. Alles paar nädalat tagasi kirjutati Soomes võimalustest, et Läänemere laevad võiks laevade kütusena kasutada lisaks biogaasile ka LNG gaasi.
Jõgeva maakonnas on omad tugevused põllumajanduse poolel. Järgmiste aastate jooksul on majanduse elavdamise jaoks mõeldud programmide kaudu võimalus investeerida põllumajandusvaldkonna klastri potentsiaali.
HENDRI OLARI,sotsiaalteaduste magister majandusgeograafia erialal
