Esimese Eesti kiiruisutajana MK sarjas punktikohale jõudnud ning lõppenud hooajal kokku 17 korral Eesti rekorditabelit uuendanud 20-aastane Saskia Alusalu vaatab ootusärevalt uue olümpiatsükli esimese hooaja poole ning tunnistab, et ei ole mitte kunagi veel nii motiveeritud olnud. Uuelt hooajalt loodab ta eelkõige edasist arengut ning soovib tiitlivõistlustel osaledes kasvatada oma kogemustepagasit – kõik ikka selle nimel, et esineda edukalt 2018. aasta Pyeongchang’i taliolümpial.
Nüüdseks juba kolm aastat Saksamaal Inzelli kiiruisuakadeemias harjutanud Saskia Alusalu on märtsis lõppenud eduka hooaja järgsed nädalad veetnud oma kodukohas Adaveres. Inzelli MK etapil ühisstardiga sõidus tema ees kukkunud kaasvõistleja uisuteradelt saadud lõikehaavad on tänaseks paranemas ning Alusalu on alustanud valmistumist uueks hooajaks.
“Võrreldes varasemate aastatega, ei ole hooajaks valmistumine väga palju muutunud, haavade tõttu puhkasin sel aastal lihtsalt natuke rohkem,” ütles Alusalu. “Treener luges sõnad peale, et ei tohi mitte midagi teha vähemalt kaks nädalat ning isegi mu ema ütles naljatades, et võib-olla mul just seda vigastust vaja oligi, muidu oleksin kohe jälle trenni tegema hakanud. Aga selline tunne oli ikkagi, et päev ei ole korda läinud, kui trenni ei ole tehtud.”
Ajakirjanduseski palju tähelepanu pälvinud piltidel võisid Saskia Alusalu haavad kõrvalseisjatele tunduda lihtsate lõikehaavadena. “Kui selline asi oleks hooaja sees juhtunud, oleks ikka päris raske olnud,” ütleb aga haavatu ise. “Minu treeninggrupis lõikas üks tüdruk sõites teise uisuga jalga. Ta jättis paar päeva vahele ja hakkas siis uuesti trenni tegema. Haav läks põletikuliseks ning ta ei saanud mitu kuud uiske jalgagi panna, uisutamisest rääkimata. Sellised asjad on päris ohtlikud, kui ei lase neil korralikult paraneda.”
Nagu Saskia ise ütleb, on hetkel käsil ettevalmistus ettevalmistuseks. “Aprilli lõpuni olen kindlasti Eestis. Kaasas olevas treeningplaanis on kirjas, milliseid asju ma pean kahe nädala jooksul tegema, aga kõik see on suhteliselt lahtine ning ma saan seda muuta. Praegu ei ole olnud midagi rasket ja intensiivset, ei ole oluline, et oleks spetsiifiline treening. Olen üritanud teha vaheldusrikkaid asju. Ühel päeval käisin aeroobikas, kui tahan, lähen jooksma, sõidan rulluiskude või jalgrattaga.”
Jäätreeningud algavad septembris
Akadeemia poolt pakutav programm algab maikuus. “Põhimõtteliselt saaksin ka mais veel Eestis treenida, aga eks grupis ole lihtsam. Alguses toimub üldettevalmistus ja siis läheb järjest spetsiifilisemaks. Suvel toimub selline üldine põhja ladumine ning väga palju on imitatsiooniharjutusi, et jalad uisutamiseks tugevaks saada. Suvisel ettevalmistusperioodil kasutatakse väga vähe jääd, vaid kolmel-neljal nädalal, põhilised jäätreeningud algavad septembris.”
“Ma ei ole kindlasti kunagi nii motiveeritud olnud,” ütles Saskia peatselt algavale treeningperioodist ja ees seisvast hooajast rääkides. “Ma arvasin varem, et olen motiveeritud, aga nüüd ma tunnen, et ma olen veel rohkem motiveeritud ja tõeliselt kibelen trenni. Tore ootusärevus on praegu.”
Uue võistlushooaja kohalisi või ajalisi eesmärke Saskia Alusalu hetkel kõva häälega välja kuulutada ei soovi. “Tahan samamoodi edasi areneda ning taas võistelda MK etappidel ja Euroopa meistrivõistlustel. Ma ei pane ennast ühte patta maailma parimatega, mul on palju tööd teha ja ma saan aru, et mul on veel seda varu, mille arvelt edasi minna. Väga loodan, et Eesti Uisuliit on nõus mind toetama ja et mul on võimalik tiitlivõistlustel osaleda. Ma tahan seal endast parima anda,” lausus Eesti edukaim kiiruisutaja.
Järgmiseks hooajaks puudub raha
Viimastel kuudel meedia ja avalikkuse järsult suurenenud tähelepanust hoolimata on Saskia Alusalu olukorras, kus endiselt puudub järgmiseks hooajaks täielik rahaline kate. Tema toetamise vastu on huvi ilmutanud kaks firmat, kuid midagi kindlat veel otsustatud ei ole. “See on mulle keeruline teema,” tunnistas Saskia. “Minu jaoks on väga ebamugav iga kord rääkida sponsorlusest, rahast. Tahaksin selle kõrvale jätta ja mitte sellest rääkida. Selle jaoks peaks olema eraldi müügimees, mina lihtsalt ei ole selline inimene, ma ei oska ennast niimoodi müüa, tekib tunne, nagu oleksin kerjamas.”
Palju on räägitud uisuakadeemia aastamaksule kuluvast suurest rahasummast. Lisanduvad aga ka muud hädavajalikud kulutused: uisusaapad ja -terad, terituspukk, jalgratas treenimiseks ja selle hooldus, reisikulud MK etappidele sõitmiseks jne.
“Akadeemia omanik on üritanud sportlasi aidata. Ta rääkis näiteks n-ö klubi 33-st: “Küsi 33 inimeselt 500 eurot ja vajalik rahasumma ongi koos”. Ma rääkisin Šveitsi sportlastega, et kuidas nemad raha kokku said. Selgus, et nad küsisidki tavalistelt inimestelt. Ei usu, et Eestis võiks tavainimestelt isegi 10 eurot küsida, ei usu, et keegi annaks. Mina proovisin Eestis sama firmadega. Saatsin neile üle 50 kirja, tuli vaid mõni üksik vastus, kuid ma ei saanud ühtegi rahalist toetust.”
Treeneri palkab akadeemia
Inzellis algul Jeremy Wotherspooni ja seejärel Wim den Elseni juhendamisel harjutanud Alusalu võib järgmisel hooajal oodata ees treenerivahetus. “Järgmise aasta osas on kõik veel lahtine ja ma ei tea praegu, kes on mu juhendajad järgmisel hooajal,” ütles Saskia. “Akadeemias töötab kaks treenerit. Kõik sõltub sellest, kes sinna palgatakse. Endal ei ole midagi valida, kõik tuleb sealtpoolt.”
Saskia Alusalu kiidab koostööd praeguse treeneri Wim den Elseniga, kes on lisaks noortele uisutajatele treeninud näiteks ka Bob de Jongi, kes tuli sel ajal maailmameistriks.
“Wim tuli treeneriks eelmise hooaja poole pealt. Alguses meil koostöö üldse ei klappinud. Mul oli sel ajal palju probleeme ja ebaõnne, ta ei mõistnud seda ja arvas, et ma olen laisk ja ei taha midagi teha. Sellel hooajal sai ta vist aga aru, et ma ei olegi nii laisk ja et ma olen tõesti motiveeritud, ning meie koostöö sujus väga-väga hästi. Treeningukaaslasedki ütlesid, et meie treeneril on uus lemmik,” on Saskia paranenud koostöö üle rõõmus ning meenutab ühte akadeemia omanikult kuuldud juttu. “Treener oli omanikule öelnud, et talle tähendas see, et ma sõitsin välja MK normi, rohkem kui see, et Bob de Jong tuli maailmameistriks. Seda seetõttu, et tema silmis de Jong juba oskas uisutada, mind aga pidi ta alles õpetama uisutama. Bob de Jongi oli tal lihtsalt vaja toetada ja see ei olnud tema jaoks nii raske töö.”
Omavanuste maailma hooaja edetabelis
Pole sprinter
“Praegu ongi selline mõtlemise koht, et kas ma tahan olla hea
Saskia Alusalu sõnul võlgneb ta absoluutselt kõik oma vanematele. “Kodu toetus on ikka tõeliselt suur olnud. Mu vanemad ja õed on ikka väga-väga suured toetajad, ilma nendeta ei oleks nii rahaliselt kui ka vaimselt kõik senine võimalik olnud. Nemad on minu tiim!”
MATI ALEV
