Jõgeva apteegi proviisori Riina Veersalu sõnul võivad kõrgvererõhutõbe ja maohaigusi põdevad patsiendid käesoleva aasta algusest kergendust tunda. Nimelt lisandus nende ravimite loetellu mitu sama toimeainega uut ravimit, mille soodustus on 75 protsenti.
100-protsendilise soodustusega ravimite nimestikku lisandus ravimeid rinnavähi, Parkinsoni tõve ja aneemia raviks, samuti antidepressante ja antibiootikume.
Proviisor Riina Klaar ütles, et selliste toimeainetega ravimid olid ka varem kättesaadavad, lisandusid vaid analoogid teistelt tootjatelt.
Soodusravimite nimekiri uueneb enamasti neli korda aastas, iga uue kvartali alguses. Soodusravimite loetelu kinnitab sotsiaalminister, kellele annab nõu Ravimiamet. Viimasele esitavad tootjad oma taotlused Eestis uute ravimite registreerimiseks. Ravimiamet annab hinnangu ravimi meditsiiniliste omaduste kohta, haigekassa aga hindab selle kasutamise majanduslikke aspekte.
Apteek jaehinda ei määra
Jõgeva Apteekide juhataja Reet Lepiku sõnul on retseptiravimite hinnad olnud viimastel aastatel üsna stabiilsed, osadel ravimitel on tootjad isegi hinda langetanud, et ravimi jaehinna ja piirhinna vahe oleks väiksem. Haigekassa soodustus kehtib ju ainult piirhinnani, piirhinna ning jaehinna vahe tuleb patsiendil oma taskust maksta.
“Et iga kvartali alguseks reguleeritakse riiklikult ka ravimite piirhindu ja enamuses on need aina langenud, siis ravimi ostja tajub üksnes tema poolt tasutava summa suurenemist. Analoogravimite jaehinnad on piirhindadele lähemal, originaalravimite jae- ja piirhinnad võivad aga erineda lausa kordades,” rääkis Lepik.
Tema sõnul on vähehaaval kallinenud käsimüügiravimid, kuid see hinnatõus on ehk siiski üldisele elukalliduse tõusule alla jäänud. “Apteek ravimi jaehinda ise vabalt määrata ei saa, nii hulgi- kui jaehinnakujundus on riiklikult reguleeritud. Suuresti sõltub kõik sellest, millise hinnaga tootja antud hetkel oma kaupa müüb.”
Tõusis käibemaks
Hinnatõusust ei jäänud käesoleva aasta algul puutumata ka apteegid, sest ravimite käibemaks tõusis endiselt viielt protsendilt üheksale.
Proviisor Riina Veersalu ütles, et detsembris osteti üsna enne käibemaksu tõusu usinalt valmis mitme kuu ravimid. “Ei piirdutud kahe kuu portsuga, vaid võimalusel osteti poolaasta kogus ära,” märkis ta.
Proviisor Riina Klaari hinnangul oli ravimite ostmine ette prognoositav. Samas oli tema sõnul ka neid inimesi, kes ütlesid, et korraga kogu varu välja ei osta, sest võib-olla mõni rohi ei sobigi.”
Reet Lepiku sõnul mõjutab käibemaksu tõus soodusravimite ostmisel patsiendi poolt tasutavat summat siiski suhteliselt vähe, pealegi tõusid ka kõik piirhinnad nelja protsendi võrra. Rohkem on hinnatõus ehk tuntav käsimüügiravimite osas.
Kui palju tuleb soodusravimite eest maksta
*Piirhind on soodusravimile kehtestatud sotsiaalministri määrusega ning enamasti erineb see ravimi tegelikust müügi- ehk jaehinnast.
*Haigekassa kompensatsioon arvutatakse kuni piirhinna väärtuseni. Kui jaehind on madalam kui piirhind, siis lähtutakse muidugi jaehinnast.
*75-protsendilise või 100-protsendilise soodustusega välja kirjutatud retsepti puhul tuleb 20 krooni patsiendil endal maksta, haigekassa seda ei kompenseeri.
*Alates 20 kroonist kuni piirhinnani või jaehinnani, kui see on madalam kui piirhind, kompenseerib haigekassa vastavalt 75 protsenti või 100 protsenti (sõltuvalt retseptil märgitud soodustusest, mille määratlemisel on omad reeglid).
*Piirhinna ja jaehinna vahe, kui jaehind on kõrgem kui piirhind, tuleb patsiendil jälle ise tasuda. Selline on arvutamise skeem (apteegis teeb selle arvutiprogramm).
*Soodusravim on soodusravimite nimekirja kantud ravim, millele saab kirjutada soodustusega retsepti ning haigekassa tasub apteegile soodustuse ulatuses. Nimekirja kinnitab sotsiaalminister.
*50-protsenilise soodustuse korral tasub patsient omaosaluse 50 krooni, ülejäänud summast tasub poole haigekassa, kuid mitte rohkem kui 200 krooni retsepti kohta.
*Haigekassa ei maksa soodustust piirhinda või kokkuleppehinda ületavalt summalt.
*Kokkuleppehind sõlmitakse tähtajaliselt ravimi tootjaga ja kehtestatakse sotsiaalministri määrusega.
iii
HELVE LAASIK
