Eile valitsuse kehtestatud uued piirangud saadavad koolid distantsõppele ning seavad piirangud sportimisele ja huvitegevusele.
Jõgevamaa suuremad koolid jäävad distantsõppele ning vaheaega ei kavatseta üldiselt välja kuulutada. Mustvee kooli ja Peipsi gümnaasiumi direktor Marianne Kivimurd-Tarelkina ütles Vooremaale, et nemad tahavad ikka tööd teha.
„Ootus oli, et saame jõuludeni tööd teha. Meie rõõmuks on lapsed ja õpetajad siiani terved,“ ütles Mustvee koolide direktor. „Saame hakkama, õpetajatega on kõik ennetavalt läbi räägitud. Me ikka õpime ega pikenda vaheaega.
Mustvee koolis on kogu aeg olnud kõigis klassides arvutitunnid, sellest sügisest viisime selle sisse ka Peipsi gümnaasiumis. Toimunud on juba 15 tundi. Oleme läbi käinud kõik keskkonnad, mida õpilastel distantsõppes vaja on. Koolivaheajal on hea analüüsida, kas meie ettevalmistus distantsõppeks oli piisav või peame veel midagi kohandama,“ lisas Kivimurd-Tarelkina üleeile.
Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula nentis, et nende õpilastest ei jõuagi kõik distantsõppelt tagasi. „Loomulikult lähtume valitsuse juhtnööridest,“ lisas Arula üleeile.
Jõgeva põhikooli direktor Kuuno Lille lubas, et ka nemad jäävad distantsõppele ega tee pikka vaheaega. „Kui on eri- või individuaalsete konsultatsioonide vajadused, siis õpetajad vaatavad oma kavad üle ja see selgub järgmise nädala alguses,“ selgitas Lille. Jõgeva põhikool ei muretse laste varustatuse pärast arvutitega. „Meil on endal päris suured varud. Tean, et ka kevadel laenasime oma arvuteid õpilastele välja,“ rääkis ta.
Ka Jõgevamaa gümnaasium õpib distantsõppel ning peab vaheaega 23. detsembrist 10. jaanuarini. „Mis pärast seda saab, otsustame vastavalt valitsuse otsustele hiljem,“ ütles gümnaasiumi direktor Priit Põdra. „Loomulikult, kui õpetaja või õpilasnõustaja individuaalkonsultatsiooni on vaja, siis me seda loomulikult võimaldame,“ lubas riigigümnaasiumi direktor.
„Pikka vaheaega ei taha ka teised riigigümnaasiumid naljalt ette võtta, sest meie aastaplaanid on juba ammu tehtud ning nädalast õppeperioodi ei ole enam kuhugi panna,“ jagas Põdra eilehommikuse riigigümnaasiumite juhtide nõupidamise muljeid.
Jõgeva valla haridusnõunik Helle Kajaste tõdes, et vallas on otsustatud distantsõppe, mitte pika vaheaja kasuks. Mis kujul ja kuidas oma distantsõpet korraldada, on aga iga kooli enda otsustada.
Jõgeva valla spordikeskuse juht Priit Toru ütles, et käitutakse täpselt nii, nagu valitsuse otsus lubab. „Jõusaalis jääb kehtima 2 + 2 nõue ning aeg tuleb broneerida. Lubame ka spordisaalides individuaaltreeninguid juhendajaga,“ rääkis Toru. Näiteks tõi ta tennise, mis on praktiliselt kontaktivaba ning lubab saalis kahel inimesel korraga sportida.
„Kas ja kuidas spordiklubid, kellele nende saaliajad alles jäävad, individuaaltreeninguid korraldada soovivad, selgub lähiajal,“ täiendas ta. Ometi ütles ta, et kaalumisel on võimalus spordikeskuse lahtiolekuaegu vähendada.
Küll aga saab täiesti ametlikult ära pidada pühapäeval Jõulujooksu. Kuigi ka selle korraldamisel on erandeid. Enne starti ja pärast finišeerimist palutakse kanda maski ning osalejatele võimalust spordikeskuses Virtus riietuda ja pesta ei pakuta.
Põltsamaa ja Mustvee valla spordikeskuste juhid esialgu veel teemat kommenteerida ei soovinud. Nagu ka Kuremaa ujula juht Raivo Tralla, tõdesid nad, et edasine tegevus tahab veel läbiarutamist ja täiendavaid kokkuleppeid.
ANDRA KIRNA
Esmaspäevast kehtima hakkavad piirangud
Sport väli- ja sisetingimustes
Sisetingimustes on lubatud üksnes e-lahendustega distantsilt tehtav või kontaktivaba individuaaltegevus ja -treening, mida võib teha koos juhendajaga. Kehtib 2 + 2 reegel ning kanda tuleb maski. Maskikandmise kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või kui maski ei saa kanda tervislike põhjustel või töö ja tegevuse iseloomu tõttu. Ühiskasutatavaid esemeid tuleb desinfitseerida pärast igakordset kasutust.
Välitingimustes tohib sportida kuni 10-liikmelistes rühmades, millele võib lisanduda treener või juhendaja.
Piirangut ei kohaldata spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning erivajadustega inimestele. Kuni 3. jaanuarini (k.a.) 2021 ei ole spordi- ja liikumisüritused lubatud.
Spordivõistlused
Kuni 3. jaanuarini (k.a.) on spordivõistluseid lubatud korraldada üksnes spordialaliidu võistlussüsteemis osalevatele meistriliiga võistkondadele, professionaalsetele sportlastele ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmetele ja selle kandidaatidele. Pealtvaatajaid lubatud ei ole.
Võistluse korraldamisel kehtib 2 + 2 reegel, mis ei kohaldu võistlejatele võistluse ajal. Siseruumides tuleb kanda maski. Maskikandmisel kehtivad ülal spordi juures nimetatud erandid. Võistluse korraldaja peab tagama desinfitseerimisvahendid.
Noorsootöö, huvitegevus ja -haridus
Noorsootöö, täiendkoolitus ja täiendõpe on lubatud üksnes distantsilt või kontaktivaba individuaaltegevuse ja -õppena, mida võib teha koos juhendajaga. Kehtib 2 + 2 reegel. Siseruumides tuleb kanda maski arvestades ülalnimetatud erandeid. Ühiskasutatavaid esemeid tuleb desinfitseerida pärast igakordset kasutust. Huvihariduses ja huvitegevuses võib välitingimustes tegevustest osa võtta kuni 10-inimest, rühmale võib lisanduda juhendaja või treener.
Piirangut ei kohaldata riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning erivajadustega inimestele. Samuti ei laiene need piirangud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele.
Haridus
Kuni 31. detsembrini 2020 on suletud üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning ülikoolide õppehooned. Erandjuhul tohib kooli otsusel korraldada distantsõpet. Samuti tohib kooli otsusel erandkorras ja usaldusmeetmeid kasutades (2 + 2 reegel, siseruumidest maskikandmine koos ülalnimetatud eranditega, desinfitseerimisvahendite olemasolu) personaalsete konsultatsioonide, olümpiaadide, praktika tegemine ning eksamite ja testide sooritamine. Kontaktõpe võib toimuda hariduslike erivajadustega õpilastele. Lasteaiad ja lastehoiud jäävad avatuks. Piiranguid ei kohaldata erivajadusega lasteasutustes ja koolides. Allikas: valitsus.ee
