Vaatamata lootusele, et kevadisi ränkasid piiranguid suudetakse sügisel vältida, on suur osa Euroopast taas oma ühiskonda ja majandust lukku keeramas. Vältimatult toob see endaga kaasa majanduslanguse uue süvenemise.
Kuigi majandusanalüütikuid tavatsetakse rohkem pessimistidena kujutada, siis eelnevate kuude sõnumeid jälgides ei saa ökonomiste liigses negatiivsuses süüdistada. Euroopas viimastel kuudel aset leidnud majanduse kiire taastumine ja suhteliselt madalal püsinud koroonanakatumiste arv, mõjutasid prognoosijaid kujutama majanduselu aina ülespoole liikuva trendina. Ehkki koroona maamunalt kadumist otsesõnu keegi ei ennustanud, siis üheks sagedaseks eelduseks oli, et kevadel nähtud lausalisi ühiskonna n-ö lukku panemisi enam ette ei tule ja haigestunute liigset kuhjumist proovitakse takistada spetsiifilisemate lühiajaliste piirangutega.
Kahjuks ei ole see optimism ennast õigustanud. Nakatumine on viimastel nädalatel kasvanud hüppeliselt ja kui alguses ehk isegi prooviti olukorda vähem rangete piirangutega ohjata, siis nüüd on haiglavoodite kiire täitumine sundinud suure osa Euroopa riike pöörduma tagasi endiste meetmete juurde.
Uusi piiranguid on raske taluda, sest eelnevatel kuudel tundus kõik liikuvat juba paremuse suunas, seda nii tervishoiu kui majanduse mõistes. Sarnaselt ülejäänud Euroopale on Eesti majandusnäitajad tublisti paranenud, ent tänu kergemale pääsemisele kevadel, on „auk“, kust välja ronida, märksa madalam kui paljudes teistes riikides.
Majandusanalüütiku vaatevinklist oli mure sel aastal suurim tööstuse jätkusuutlikkuse pärast, ent õnneks on ka seal olukord märkimisväärselt paranenud. Näiteks septembris jäi tööstustoodang eelmise aasta sama kuu tulemusele alla vaid 2%. Lisaks ületas tööstusettevõtete majanduslik kindlustunne oktoobri konjunktuuriuuringu põhjal juba aasta alguse taset, olles sellega ainus sektor, kus sentiment on sedavõrd taastunud.
Kuigi turistide puudumine muserdab endiselt teenindussektoris tegutsevaid ettevõtteid, siis on ka teeninduses viimastel kuudel majanduskindlus oluliselt paranenud. Ainsa sektorina jääb tuleviku osas pessimistlikuks ehitussektor, mis on samas oluline probleem – sektor on suur tööandja ja vähemalt siiani olnud ka aktiivne majanduskasvu panustaja.
Oluline küsimus on see, mis saab edasi. Eesti on seni suutnud väga karmidest piirangutest hoiduda, kuid seda rõõmu ei pruugi kauaks jätkuda. Loodetavasti ei võta olukord siiski samu mõõtmeid kui kevadel, mil inimesi kiputi eemale peletama isegi matkaradadelt. Teisalt – nagu näitas Rootsi kevadine kogemus, ei pruugi leebemad piirangud kaasa tuua väiksemat majanduslangust. Igal juhul on rohkem kui tõenäoline, et aasta lõpus ootab meid taas ees sügavam majanduslangus, mis küll teise kvartali 7% juurde ilmselt ei küündi.
Milliseks kujuneb 2021. aasta esimene kvartal, on tänases olukorras muidugi pehmelt öeldes raske ennustada.
Mihkel Nestor,
SEB majandusanalüütik
