Kui haldusreformiga moodustatakse vähemalt 5000 elanikuga omavalitsus, saab sellele haldusüksusele osaks 800 000 euro suurune ühinemistoetus. Kui uue omavalitsuse elanike arv ületab 11 000, maksab riik täiendavalt 250 000 euro suuruse preemia.
Teada on, et iga muutuse läbiviimine kulutab aega ning paraku ka raha. Et haldusreformiga seotud kulusid kompenseerida, on uutele omavalitsustele ette nähtud ühinemistoetused.
Kui uues omavalitsuses on vähemalt 5000 elanikku, makstakse välja 800 000 eurot ühinemistoetust. Et motiveerida suuremate omavalitsuste moodustamist, on valitsus välja mõelnud plaani, mille kohaselt makstakse haldusreformi raames tekkivatele vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsustele veerand miljonit eurot täiendavat ühinemistoetust. Seega on uutel omavalitsustel nende tingimuste täitmise korral võimalik saada enam kui miljon eurot.
Puudu veel 52 miljonit eurot
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Sulev Valner selgitas, et ühinemistoetusi iga omavalitsus ikkagi ainult oma äranägemise järgi kulutada ei saa. “Seaduses on kirjas, milleks seda kulutada võib. Tegemist on ikkagi ühinemisega seotud kulude katmiseks mõeldud summaga. Näiteks kompensatsiooniks lahkuvatele töötajatele või investeeringute tegemiseks.” Ta lisas, et enne ühinemist määravad omavalitsused kindlaks investeerimiskava, kus kirjas, millele ühinemistoetust kulutada. “Ühinemistoetust pole otstarbekas kasutada jooksvate kulude katmiseks,” täpsustas Valner.
Riigi eelarvest on ühinemistoetuste tarvis planeeritud 80 miljonit eurot. Praeguseks on sellest veel puudu 52 miljonit eurot. Valner rahustab omavalitsusjuhte, et ühinemistoetused pole pelgalt kokkulepe, vaid see on seadusesse kirja pandud. Seega pole põhjust arvata, et need saamata jäävad.
“Tean, et on juhuseid, mil ühinemistoetused jäid maksmata. Need halvad näited pärinevad aastatest 2000 ja 2001. Siis oli ühinemistoetus paraku vaid lubadus, kuid nüüd on see klausel seaduses sees. Lisaraha leitakse eelarveläbirääkimistel reservfondist. Ühinemistoetuste viimased väljamaksed tehakse 2019. aasta teises kvartalis,” sõnas ta.
Reformi eesmärk pole kokkuhoid
Kuigi haldusreformi idee on koondada rohkem rahvast ühe juhtimise alla, ei ole reformi peamine eesmärk Valneri sõnul kokkuhoid. “See on veidi primitiivne termin. Peamiseks ideeks pole mitte kokku hoida, vaid muuta haldusüksused pädevamaks. Viit või kümmet lehma on võimalik, kuid keeruline pidada,” tõi Valner võrdleva näite. Samas nentis ta, et haldusreformi läbiviimise järel ei pruugi raha vähem kuluda, kuid sama raha eest tehtaks suuremates omavalitsustes rohkem ära. Kui hetkel pole väikestes omavalitsuses tööl kõiki vajalikke spetsialiste, siis suuremas omavalitsuses oleksid kõik pädevad töötajad kindlasti olemas.
Et reform ei tooks kaasa paljukardetud ääremaastumist, tuleb uutel omavalitsusjuhtidel välja mõelda süsteemid, kuidas riik rahvast ülemäära ei kaugeneks. “Reform iseenesest ei tee midagi, teevad ikkagi piirkonna juhid. Seadusega ei saa ette kirjutada, et käituda tuleb mõistlikult,” märkis Valner ning lisas, et reform ei sunni sulgema lasteaedu ja raamatukogusid.
Üheks alternatiiviks on jätta vallavalitsuse spetsialistidele töötamiskohad endistesse vallavalitsuse hoonetesse alles. Lihtsam on lasta vallavalitsuse töötajatel käia mingi kindla graafiku alusel erinevates piirkondades kodanikke vastu võtmas, kui lasta inimestel endil valla kaugematest nurkadest spetsialisti juurde sõita.
Pildiallkiri: Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Sulev Valner (keskel) käib mööda Eestimaad ringi ning selgitab omavalitsusjuhtidele haldusreformi võlusid ja valusid. Jõgevat külastas ta mullu oktoobris kultuurikeskuses peetud haldusreformi arutlusseminaril ning eelmisel nädalal viibis ta Jõgeva vallavolikogu istungil.
EILI ARULA
