Möödunud neljapäeval asustati keskkonnaameti eestvedamisel mitmeid Eestimaa siseveekogusid uute angerjamaimudega. Jõgevamaal said noorkalade poolest rikkamaks Saadjärv, Kaiavere ja Kuremaa järv.
Keskkonnameti looduskaitseosakonna vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti ütles, et Võrtsjärve, Vagula järve, Saadjärve, Kuremaa ja Kaiavere järve asustatakse kokku 104 000 angerjamaimu.
“Kogused jagatakse vastavalt järvede suurusele ja nende piirkonnas tegutsevate kutseliste kalurite arvule, sõltuvalt sellest, kui palju kalurid maksvad n-ö mõrraraha. Ligi 80 protsenti väikestest angerjatest lasime Võrtsjärve, Vooremaa järvedest läks neid aga kõige rohkem Saadjärve. Praegu kaheksa grammi kaaluvad ja viie kuni kuue aasta pärast püügimõõduni jõudvad noorkalad on ette kasvatatud Võrtsjärve ääres asuvas aktsiaseltsi Triton kalakasvanduses.”
Kaluritele paremad võimalused
Tuusti märkis, et angerjamaimude järvedesse toomine annab kaluritele paremad võimalused väärtusliku kala püüdmiseks. “Kalurid huvituvad mõistagi sellest, et püüdmiseks sobilikku angerjat jätkuks järjepidevalt ja igal aastal. Seda on arvestatud ka programmis, mille põhjal siseveekogusid angerjamaimudega asustatakse. Ajavahemikul 2011-2014 toetab Euroopa Kalandusfond angerja asustamist kokku 255 646 euroga, millest igal aastal peame mõttekaks kasutada 64 000 eurot,” rääkis ta.
Angerjate kohaletoomisega tegeles möödunud aastal korraldatud riigihankes parima pakkumise teinud Interfisch Balti AS, kellel on pikaajalised koostöösuhted firmaga Triton. “Angerjate asustamise päeval vedas igati ilmaga,” ütles vedajafirma esindaja Raimond Helmdorf. Tema sõnul on toodud angerjahakatiste vanus orienteeruvalt kolm aastat.
Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna kalapüügi korralduse ja andmete analüüsi büroo Jõgevamaa peaspetsialist Peeter Tõnismäe möönis, et angerjamaimude järvedesse toomine rõõmustab kindlasti kalureid, kuid mõistagi peab ootama, millal angerjad püügimõõtu jõuavad. Ta lisas, et võrreldes ülemöödunud ja möödunud aastaga on angerjate väljapüük tänavu siiski väiksemaks jäänud. “Selle põhjuseks on suuresti ilm. Kalamehed räägivad, et soojal suvel õnnestub angerjat saada rohkem, jahedal ja vihmasel nagu tänavune aga vähem.”
Angerjas suurim sissetulekuallikas
Ettevõtte Luua Grupp omanik Mati Evert, kes kutselise kalurina Kaiavere järvest kala püüab, nimetas veekogude asutamist angerjamaimudega kahtlemata oluliseks.
“Põhiline sissetulek Vooremaa järvede kaluritele tulebki angerjast,” lausus ta.
Kuremaa järve kutseline kalur Mati Kärmas on rahul, et järve just ettekasvatatud angerjatega rikastati. “Klaasangerjatega võrreldes on need kalad vastupidavamad ja elujõulisemad,” märkis ta.
Siseveekogusid rikastati angerjamaimudega
*Plaani kohaselt asustatakse ettekasvatatud noorkalu Vagula, Kuremaa, Kaiavere, Saadjärve ja Võrtsjärve.
*Nimekirja kuuluvad ainult need järved, kus toimub kutseline kalapüük, angerjas on tagasipüütav hinnaline kalaliik.
*Noorkalad on ette kasvatatud Võrtsjärve ääres asuvas kasvanduses Triton AS.
*Tänavused angerjahakatised on keskmiselt
*Kokku asustatakse 104 000 maimu.
*Esimesed jõuavad püügimõõduni 5-6 aasta pärast.
*Angerja asustamist toetab Euroopa Kalandusfond aastatel 2011-2014 kokku 255 646 euroga.
i
JAAN LUKAS
