Eriolukord sundis paljusid ettevõtteid määramata ajaks uksed sulgema ning paljud enam samade jõududega edasi minna ei saa. See tähendab, et mõnedki töötajad saavad koondamisteate ja peavad hakkama uut tööd otsima.
Kuidas töökaotusega hakkama saada, kuidas uus töö leida ja kellelt abi küsida, selgitab töötukassa Jõgeva osakonna karjäärinõustaja Hele Kull.
Jõgevamaal on tänase seisuga 726 töötut. Kui murelikuks see karjäärinõustaja teeb?
Olukorras, kus majanduslik seis muutub raskemaks, peab inimene hindama, kuidas muutustega toime tulla. Pidevalt muutusi vältides, neid edasi lükates või öeldes, et seda minuga ei juhtu, on sama, kui istuda keset tormi maha ja loota, et äkki läheb mööda.
Muutustega on keeruline kaasa minna. Mitte ainult seepärast, et ollakse mugavustsoonis, vaid välja on kujunenud teatud elustandard ja omandatud oskused ning eelkõige sellepärast, et mõte ei ole uue vastuvõtmiseks avatud. On õpitud ühte eriala või töötatud pikemat aega ühes valdkonnas, või ka vastupidi, just ollakse jalad maha saanud … ja tuleb pealesunnitud muutus. Psühholoogiliselt tekibki raske seis.
Kummal juhul on hullem, kas siis, kui ollakse kaua ühes kohas töötanud või just uuele kohale saanud?
Seda ei saa hinnata aja, vaid isiksusetüübi, tundlikkuse ja muutustega toimetuleku järgi. Kui inimene on valmis uusi asju vastu võtma, siis pole vahet, kaua ta midagi teinud on. Ta võtab uue asja ette ja näeb selles võimalusi. Kõige rohkem võtab muutus põlvili need, kes on tundlikud, kapselduvad või ei käivitu nii kiiresti. Kui mõte tegeleb ainult takistustega, et ma ei saa seda või teist teha, pole ka edasiliikumist. Inimene, kes aktsepteerib muutusi, on tänu õppimis- ja kohanemisoskusele tegelikult alati võimeline võtma ette uusi samme. Ja kõik saavadki hakkama. Vaja on ainult mõte „ma ei saa“ muuta mõtteks „ma tahan“ .
Kui vaadata praegust olukorda, siis mida kiiremini saab asjad liikuma, seda kasulikum see on. Kui jäädakse ootama koroonaaja lõppu, et kõik taastuks, siis võib-olla avastatakse end sügisel olukorras, kus tööd isegi oleks, aga muutused on vahepeal olnud liiga suured.
Kas töökaotust ja sellega kaasnevaid etappe võiks kuidagi võrrelda leinaga?
Kas just leinastaadiumitega, aga kriis on alati ootamatu. Inimene kaotab midagi endale väga olulist, mille tulemusel peab ta hakkama elama teisiti – ikka esinevad eiramine, teiste süüdistamine, vahel ka viha ja depressioon, aga õnneks ka leppimine ja edasiminek.
Kriis on koht, kus soovitatakse esimesel võimalusel hakata ise tegutsema. Kui tekib tunne, et enam ei saa hakkama, on esimese asjana vaja kellegagi rääkida, mitte jääda tunde sisse kinni. Eelkõige võib abi otsida lähituttavatelt, kes kuulaksid ja kellega on hea kontakt. Või otsida psühholoogilist tuge spetsialistilt. Kontakti tuleb otsida esimesel võimalusel. Siin on töötukassa heaks partneriks. Meil on eri teenuseid, millega saab inimesi aidata. Võimalustega saab tutvuda Eesti töötukassa kodulehel või helistada ja küsida.
Mida teha siis, kui koondamisteade lauale pannakse?
Koondamisteatega on ka eri lugusid. Mõni tunneb suurt kergendust, et koondamine lõpuks tuleb. Kui aga teade tuleb äkitselt või lühiajalise etteteatamisega, lööb see rohkem. Meie inimesed Jõgevamaal on piirkondlikult väga seotud. See tähendab, et tihti on vaja lapsed lasteaeda viia, tegutseda ajaliselt ja logistiliselt kohapeal, mistõttu on väga keeruline näiteks Tallinnasse või Tartusse tööle minna.
Raskem on ka terviseprobleemiga inimestel, kelle puhul töötamine kodulähedases väikses asutuses, kus kõik täpselt teadsid ja toetasid, võis tunduda ainuvõimalik. Meie piirkonnas on ka suur hajaasustus – kui keskustes on lihtsam tööd leida, siis selles mõttes on meil keerulisem.
Aga ometi leiavad ettevõtted ja asutused ka meie maakonnas üles palju tublisid inimesi ning pakuvad võimalusi nii tööle saada kui ka töötada.
Kas karjäärinõustaja jutule jõutakse siis, kui teade on kätte saadud ja end töötukassas arvele võetud ning tekib tunne, et aeg on midagi muuta?
Töötuna arvele tulles kohtub inimene esimest korda konsultandiga, kellega pannakse täpsemalt paika eesmärgid, kuidas edasi liikuda. Karjäärinõustamisele tulles lähtume hetkest, milles inimene parajasti on. Kui ta ütleb, et ei tea ega taha midagi ning kõik on halvasti, siis alustame sellest, kuidas halva olukorraga midagi ette võtta. Siis hakkab selguma, kas mõte saab sellest liikuma või mitte. Kui inimene on valmis karjääripööret tegema, aga tal puudub teadlikkus, kust alustada, siis vaatame, mis tuleb enne selgeks teha, et muutust esile kutsuda või sellega vähemalt kaasa minna.
Kas siis on kaks võimalust: minna ümber õppima või teha karjääripööre?
Õppimine tuleb alati kasuks. Kui otsustatakse uue asja kasuks, peab olema väga tugev motivatsioon ja hea iseenese oskuste ning võimete tundmine, sest muidu muutust lõpuni ellu ei vii. Abiks tulevad töötukassa koolituskaart kas koolituse jagamisel või tasemeõppe toetamisel. Siin on oluline, millist muutust inimene soovib. Kui ollakse valmis minema tasemeõppesse ehk kutsekooli või rakenduslikku kõrgkooli kõrgharidust omandama, siis sellest räägimegi. Teeme selgeks, kui palju aega saab õppimisele pühendada, kas seda saab teha pere kõrvalt jne. Vajalik on läbi rääkida kogu uus olukord.
Koolituskaart ei kehti ainult töötute puhul, ka töötavad inimesed saavad koolituskaardiga koolitustele. Nad peavad selleks pöörduma karjäärinõustaja poole ja nõustamise käigus vaadatakse, kuidas koolituskaardi tingimustele vastatakse.
Miks on õppimine, eriti uue taseme omandamine, alati hea? Sellepärast, et kui on olemas oskused, mida ollakse süvitsi õppinud, jäävad need edasistes valikutes alati toetama. Koolituste kaupa õppimine on võimalus end täiendada, mis aitab professionaalselt edasi, annab uut innustust ja teadmisi.
Kui palju osatakse koostada elulookirjeldust või motivatsioonikirja?
Kes oskab ennast analüüsida, oskab paremini dokumente täita. Küsimus on pigem selles, kas inimene teab oma vajadusi ja väärtusi. Karjääriinfospetsialistiga saab nende koostamise läbi arutada ja leida täpselt õiged nüansid, mida CVsse või motivatsioonikirja lisada.
Kuigi CV tundub „kõva“ paber, mis kehtib aastaid ja mille muutmine ei olegi nagu vajalik, siis näiteks kasvõi täienduskoolituste puhul tasub vaadata, mida CVsse lisada. Kui ollakse aastaid aktiivselt täienduskoolitustel käidud, siis praegu ei pruugi 10 aasta tagused koolitused enam väga atraktiivsed olla. Neid sisse jättes muutub elulookirjeldus pikaks, aga mitte sisukamaks.
Kui hästi orienteerutakse tööotsinguportaalides ja osatakse neid kasutada?
Siin mängib suuresti rolli digipädevus. Inimene, kelle pädevus on hea, võtab kogu selle maailma vastu, oskab seal liikuda, otsida ja edastada, ühe märksõna kaudu teiseni jõuda. Inimesel, kellel digipädevus puudub, on praegu info kättesaamiseks märgatavalt kitsamad valikud. Kui digipädevus puudub, siis on vajalik pakkuda tuge, sest ainult arvuti algõpe seda oskust ei anna. Selleks oleks hea tulla karjääriinfospetsialisti juurde, kes konkreetselt aitab tööga seotud infot otsida.
Kuidas suhtuvad Jõgevamaa tööandjad keskealistesse töötajatesse ja nende värbamisse?
Pigem ei sõltu värbamine vanusest, vaid inimtüübist ja hakkama saamisest. Viimase nelja nädala jooksul olen kaks korda kuulnud kliendi suust väidet, et ta tunneb end olevat vana. Kõik oleneb sellest, keda ettevõtja tegelikult otsib. Kui tal on kindlad eelistused ja ta näeb ette, mis inimtüüpi ta sellele tööle soovib, siis lähtubki ta isikuomadustest, oskustest, huvidest ja hakkama saamisest. Diskrimineerimist vanuselisest või soolisest aspektist otseselt kuulnud ei ole.
Mis on inimeste praegused mured, millest karjäärispetsialistiga räägitakse?
Alati sõltub nõustamine kliendist, kas ta oskab enesele ja ka nõustajale küsimuse püstitada. Kui tullakse ja veel ei osata küsida, siis alustame sellest, mis seisus inimene on. Siis ta kirjeldab seda ja püüame vaadata, millised oleksid järgmised sammud, mismoodi edasi minna.
Nende puhul, kellel on olemas eneseanalüüsi oskus, kes suudavad ennast ja tekkinud olukorda kirjeldada, lähevad sammud märgatavalt kiiremini, tekivad uued mõtted, motivatsioon. Kellel eneseanalüüsi oskus puudub või on vähene, siis alustame just sealt. Teine tee on see, et otsime infot: inimesel on varsti tööd vaja, vaatame, mis seis tööpakkumistega on ja kust vajaliku info kätte saame. Võib-olla elab tema piirkonnas kolm põllumeest, kes võiksid talle tööd pakkuda. Siis olekski mõistlik käia nende juures tööd küsimas. Alustada võib ka lihtsast infokorjest. Väga hästi töötab endiselt see, et tuleb teada anda, et tööd otsid. Tihti tekitab see valehäbi, kuid tööd osatakse pakkuda siis, kui seda on küsitud.
Kui ausad inimesed enda vastu on?
Sõltub eneseteadlikkusest. Arvan, et sisemiselt ollakse tegelikult ausad. Aususe väljanäitamine või -ütlemine võõrale võib olla keeruline, sest oma olukorda häbenetakse. Aga aus enesekirjeldus on ainus, mis selles olukorras aidata võib.
Pidevalt keerutades või pooltõdedega opereerides kaotatakse aega. Lisaks paistab see silma. Nõustaja on igal juhul inimene, kes toetab ja kel on professionaalne oskust teha oma tööd teadlikult. Aga minu hinnangul ollakse ikkagi ausad ka enda vastu.
Kuivõrd praegune olukord õhu puhtaks lõi? Ehk saavad need, kes pikalt ühe koha peal olid, nüüd ehk pingutada või leida uue töö, mis neile meeldida võiks?
Seda näitab aeg. Tulemust saame näha järgnevate aastate jooksul. Ühtpidi paneb raske aeg tegutsema, samas nõuab selle läbimine tohutult vaimset jõudu. Mulle meeldis väga aeg, kus oli pidevalt kuulda, kuidas kutseõppe mittestatsionaarsete õppijate hulk kasvas vahetpidamata. Kutseõppesse läksid inimesed, kes olid juba üks või kaks korda kutse- või kõrgkooli lõpetanud. Sest nad tahtsid päriselt midagi uut tegema õppida. Ma usun sellesse, et kui inimene teeb otsuse tahte ja kirega, muudab ta nii oma elu kui ka maailma paremaks. Hädaolukorras inimene lihtsalt otsustabki ringi. Ja vahel oli tõuget talle just vaja.
Aeg näitab, et tänase seisuga pole kriis veel päriselt kohale jõudnud. Seda tunnen ka klientidelt saadud tagasiside põhjal, kes ütlevad, et ootame, suvi tuleb. Samas ütlevad nad, et kui võtta suveks hooajatöö, siis sügisel kindlasti soovitud kohta enam ei saa. Need on vastuolulised mõtted. Aga ma arvan, et olukord muutub kindlasti ja muudab ka suhtumisi. Tähtsaks osutub uues olukorras eelkõige tegutsemine.
KERTTU-KADI VANAMB
