Uue hokiväljaku viies tulemine

Kevadel Jõgeva valla kaasava eelarve võitjaks osutunud aastaringselt kasutatav spordiväljak kahe kooli vahelisel maa-alal võtab ilmet. Uue asfaltkatte saanud spordiplats võtab ilmet ja MTÜ Jõgevamaa Hokiklubi üks eestvedajatest Raul Kivi usub, et lähipäevil saadakse väljak valmis.


Algselt soovisid projekti vedanud hokiklubi juhatuse liikmed väljaku rajada Virtuse spordihoone tagusele platsile, kuhu on selleks olemas ka kehtiv planeering. Paraku ei oleks kaasava eelarve võidurahast (30 000 eurot) selleks piisanud.

„Meie mõte oli alustada ettevalmistust tehisjääväljaku rajamiseks. See oleks tähendanud ka torude maasse paigaldamist, mis oleks järgmises etapis võimaldanud juba lihtsamalt edasi liikuda. Rahalised võimalused sundisid meid lõpuks nõustuma valla pakutud variandiga rajada spordiväljak kahe kooli vahelisele maa-alale, kus see on varemgi olnud,” selgitas Raul Kivi.

Tegelikult on see Jõgevamaa gümnaasiumi ja Jõgeva põhikooli vahele jääva väljaku (loe: hokiväljaku) viies sünnilugu.

Hokilinnas Jõgeval on peaväljak asunud 1947. aastast Mustvee maanteel. 1961. aastal ehitati teine väljak toonase Jõgeva keskkooli juurde, et lihtsustada noortegruppide treeningtööd. Esimese hooga toimis see väljak seal 1960ndate lõpuni. Lisaks oli samal ajal täismõõtmeline väljak ka Jõgeva alevikus.

Siis olid mõned aastad vahet ja 1970ndate keskpaigas anti väljakule värske pale ja seal hakati taas koolinoorte võistlusi pidama. See kestis vaid mõned aastad.

1980ndate keskel, kui Mustvee maantee väljakul veepuudus valitses, taastasid väljaku toonased treenerid Kaido Poom ja Igor Orlov uuesti. Seal mängiti paar aastat ja koliti tagasi Mustvee maanteele. Kooliväljaku pehkinud poordid kuulusid lammutamisele.

1990ndate keskel õnnestus Igor Orlovil Hasartmängumaksunõukogu projekti abil tuua väljakule uued poordid ja seejärel rajada ka veetrass. Seal mängiti jälle mõned aastad, kuni sajandivahetusel noortega treeningtöö lõppes. Väljak jäi seisma ja kadus koos staadioni ehitusega.

Nüüd siis 2019 alustati taas. Tahaks uskuda, et seekord teisiti. Tegelikult on spordiväljak mõeldud paljude erinevate aladega tegijatele, kuid kõige enam seostatakse seda ikka uisutamise ja hokimänguga.

Seepärast käib praegu ka väljakule poortide paigaldamine. Suuremale osale on need ka paigaldatud. „Mõned paneelid on puudu ja hetkel ootame lisa. Juurde oleks vaja kas 4 või 7 paneeli. Nende otsimisega tegeleb tuntud hokijuht Jüri Rooba. Kui midagi ei õnnestu lähiajal juurde saada, tuleb väljak tavapärastest kümme meetrit lühem ehk 48 m pikkune,” rääkis Kivi.

Kasutatud poordid saadi Keilast ja Kivi sõnul neil esialgu hinda polegi. „Algul oli jutt viiest tuhandest eurost, kuid nende kvaliteet ei osutunud nii heaks kui räägiti. Seda mõistis ka nende eelmine omanik ja nii pakkus ta välja võimaluse, et paneme poordid üles, vaatame kuidas need püsivad ja siis võime ise hinna määrata. See oli meile väga hea vastutulek.”

Töid uue väljaku rajamisel teevad hokimehed ise. Raul Kivi sõnutsi on suurimad abilised olnud Janno Pärn, Toomas Peterson, Vaiko Vadi, Mario ja Veljo Mihkelson, Tarmo Pütsep, Alari Kütt ja Raido Moor.

„Väga palju on abi Alari Kütist, kes töötab nüüd Jõgeva spordikeskuses. Loodame temale ka jäävalamisel,” sõnas ettevõtmise peamine eestvedaja Raul Kivi.

Olemas on ka väljaku otsmised piirdevõrgud, mis neil päevil üles pannakse. Riietusruumiks jääb esialgu kas lasketiir või on võimalik kasutada Piiri 1 vana koolimaja. Kivi on pöördunud vallavalitsuse poole ka abi saamiseks valgustuse rajamiseks.

„Praegu on keskväljak pime, sest vanad lambid on küll kallid, aga valgust annavad vähe. Loodame panustada kaasaegsele valgustusele.”

Raul Kivi usub, et lähema nädala jooksul jõutakse praeguste töödega valmis ja siis oodatakse juba külma saabumist, et jääd valada. „Tänu heale aluspõhjale on see ka kergem,” usub Raul Kivi.

TIIT LÄÄNE

blog comments powered by Disqus