Algus 6. mai Vooremaas
Naasnud pärast väitekirja kaitsmist Tartusse, oli värske kraadiomanik täis energiat ja valmis asuma kirjutama järgmist, täiesti teoreetilist väitekirja, mida konkreetse materjali osas toetaksid näited Eestist. Samasugune lähenemine oli 1970 Moskvas doktoritöö kaitsnud Salme Nõmmikul, kes valiti 1971. aastal Tartu ülikoolis professoriks.
Vanemõpetajana Tartu ülikooli majandusgeograafia kateedris
Nõmmik tahtis olla teoreetilise geograafia juhtkuju ning jääda selleks ka edaspidi, sest ülikoolis töötamise vanuselist piirangut tollal polnud. Kui ta aga nägi, et Pragi viljeleb matemaatiliste meetodite kõrval ka umbes samasugust teooriat, oli see talle vastukarva ning ta hakkas Pragile tegema etteheiteid lääne teoreetikute matkimises, keelates 1970. aastate keskel ära ka referaatide koostamise. Nii sai Uudo Pragi talle meelepärast ja huvitavat tegevust jätkata mitte enam oma nime või nimetähtede U. P., vaid varjunime I. Agafonov all kuni 1982. aasta lõpuni, mil ta loobus refereerimisest. Selleks ajaks oli tal ilmunud üle 500 referaadi. Tegelikult oli Nõmmiku etteheide ülekohtune, sest ettevaatliku inimesena joondus Pragi nii oma väitekirjas kui ka edaspidi ikkagi Nõukogude Liidus tehtu järgi, seda ka matemaatiliste meetodite kasutamisel.
Kui Salme Nõmmik suunas Uudo Pragi matemaailiste meetodite juurde, lootis ta selles vallas nende edasist omavahelist koostööd, kusjuures Nõmmik pidi andma teooria, Pragi aga matemaatilise käsitluse. Põhiautor olnuks muidugi Nõmmik. Näide sellisest koostööst ongi ühisartikkel. Nõmmik püüdis aspirant Pragi kaasata oma doktoritöö matemaatilise osa lahendamisse, kuid Uudo jutu järgi ei saanud ta aru, mis temalt taheti: kord räägiti talle üht, siis jälle hoopis teist juttu. Nii võttis Nõmmik appi oma Moskva ülikooli haridusega füüsika-matemaatikakandidaadist poja Riho.
Nõukogude Liit oli nime poolest küll liitriik, kuid tegelikult tugevasti tsentraliseeriud impeerium, kus kõik toimis range hierarhia järgi: väiksem ja nõrgem pidi alluma suuremale ja tugevamale. See oli nii ka keelte osas. Kõige tähtsam oli vene keel, millele järgnesid liiduvabariikide, autonoomsete vabariikide ja rahvusringkondade (pärast 1977. aasta autonoomsete ringkondade) keeled. Murdekeeltel polnud aga mingit staatust. Nii pidi kodus võro keelt kõnelnud Uudo koolis ja hilisemas elus sellest eesti kirjakeele kasuks loobuma. Värskel teaduskraadi omanikul ilmnesid jooned, mida me varem polnud märganud: ta hakkas kõvasti kiitma vene keelt, öeldes, et eesti keelel pole mingit tähtsust, seda ei pea oskama siinsed venelased ning lubas oma lapsed (1972 sündis perekonda ka poeg Toomas) panna vene kooli. Tänu tema tublile naisele seda muidugi ei juhtunud ning edaspidi me enam sellist juttu tema suust ei kuulnud.
Saanud 25. juunil 1971 teaduskraadi kinnituse ja sellekohase diplomi Moskvast, hakkas 1969. aastal vanemõpetajaks valitud Uudo Pragi saama kõrgemat palka, kuid et tema põhiline koormus oli majandusteaduskonnas, jäeti ta alates 1. septembrist geograafiaüliõpilaste vähesuse tõttu vaid poolele kohale. Lisateenistust tuli tal hankida lepinguliste tellimistööde täitmisega majandusgeograafia kateedris ja ülikooli sotsioloogia laboris. Saanud paari aasta pärast jälle täispalgaliseks, täitis ta edaspidigi aegajalt poole kohaga lepingulise (vanem)teaduri kohuseid. Et majandusgeograafia kateedri õppejõud olid tollal valdavalt naisterahvad, langes Pragile ka geograafiaüliõpilaste menetlusekskursioonide (kaugpraktikate) ja nendega kaasnevate mägimatkade juhtimine Koola poolsaarel ja Kesk-Aasias. Koola poolsaarel käis ta aastail 1970 (Leo Kullusega, 1930-2006), 1975 (vanemlaborant Ilja Kalaga, 1928-2014) ja 1977 (Kullusega), Kesk-Aasias aga aastail 1971 (Kullusega), 1972 (õppeülesandetäitja Tõnis Kallejärvega, 1941-2006), 1976 (Heino Mardistega, 1936), 1978 (Kullusega) ja 1982 (Kalaga). Välioludes mitte eriti hästi orienteeruvale teoreetikule Pragile olid need reisid omaette katsumusiks. Et aga tudengireiside põhilisiks juhendajaiks ja korraldajaiks olid ikkagi loodusgeograafia õppejõud, kulgesid mägimatkad tõsisemate häiteteta, v.a 1972 Kesk-Aasias, kus kulunud taldadega libedates jalanõudes matkanud Pragi libises liustikuprakku.
Kõige paremini laabusid tal kaugreisid dotsent Kullusega, kes tasakaaluka ja kogenud matkajana pälvis tudengite lugupidamise ning oskas üleval hoida ka teise juhendaja autoriteeti. Nii et Kullusel oli neil reisidel mitu ülesannet.
Erinevalt teistest õppejõududest, tõlkis ja koostas töökas Pragi õppevahendeid. Esialgu käsikirjas, hiljem ka ülikooli rotaprindi trükistena valmisid õpikud matemaatiliset statistikast, komplekssest territoriaalplaneerimisest ja matemaatilistest meetoditest geograafias. Peale selle osales ta 1970. aastail mitmes lepingulises uurimistöös, koostades Tartu ja Viljandi rahvastiku prognoosi, Tartu linna funktsionaalstruktuuri mudeli, Tartu reisijatevoolu analüüsi, linnasisese bussiliikluse optimiseerimisskeemi ning veel üht-teist.
(Järgneb)
OTT KURS
