Algus 6. mai Vooremaas
Mais 1967 tuligi Kaasani ülikooli professorilt Blažkolt jaatav vastus ning samas ka soov, et Pragi tuleks mai lõpus Riiga konverentsile, kus esinevad ka majandusgeograafia küsimusi uurivad Kaasani matemaatikud. 15. juunil 1967 kinnitas TRÜ rektor aspirant Uudo Pragi juhendajaks geograafiadoktor N. I. Blažko, kellele Tartu ülikool hakkas igal aastal maksma tasu 150 rubla (50 tundi à 3 rbl). Novembris 1967 toimunud kandidaadimiinimumi eksamil majandusgeograafiast sai Pragi hinde väga hea. Tal tuli vastata küsimusile NSV Liidu majandusgeograafia objekti, asulastiku uurimise matemaatiliste meetodite ja Eesti NSV linnaliste asulate süsteemi kohta.
Aspirantuur Kaasani ülikoolis ja väitekiri
Esimese tegevusaasta aruandest selgus, et aspirant Pragi oli lugenud NSV Liidus ja Sakas DV-s ilmunud erialast kirjandust, refereerinud mujal maailmas avaldatud töid, osalenud ülenõukogudeliidulisel nõupidamisel 13.–24. augustini Otepääl ja Baltimaade geograafide konverntsil 28.–31. maini 1967 Riias, kogunud septembris 1967 materjale Tallinnas statistika keskvalitsuses, kutsehariduse peavalitsuses ja kultuuriministeeriumis ning saavutanud kokkuleppe, et ENSV TA majanduse instituudis kogutud materjale lubatakse tal pärast nende töötlemist ja tulemuste avaldamist kasutada.
Materjali kogumisel sai aspirandile selgeks, et tal tuleb ümber orienteerida: kasutada rohkem valik- ja kohapealseid uurimusi ning töötada läbi senikogutud mittetäielikke või ebatäpseid materjale statistiliste meetoditega. Ta püüdis otsida ka meetodeid, mis võimaldaksid linnade süsteemi analüüsida väiksema täpsusega ja vähema hulga materjalide abil. Plaanis ette nähtud filosoofia eksamit polnud ta suutnud anda filosoofia loengute kokkulangemise tõttu tema enda õppetöö ajaga. Avaldamiseks oli esitatud artikkel tootmistsüklitest Eesti NSV-s.
Tegevusaasta tunnistati kordaläinuks ning paluti nihutada filosoofia eksami tähtaega. Suvel 1968 kogus aspirant Pragi koos majandusgeograafia kateedri lepinguliste töötajate ja üliõpilastega materjale ettevõtete majandussidemete kohta Harju, Põlva, Rakvere, Haapsalu ja Rapla rajoonis. Aasta jooksul oli ta pidanud loenguid Saksamaa ning NSV Liidu ja välismaade geograafiast, juhatanud NSV Liidu transpordigeograafia ja kompleksse territoriaalplaneerimise kursuse seminare ning juhendanud kümne üliõpilase kursusetööd. Dissertatsiooni “Linnade süsteemi kvantitatiivse funktsionaalse struktuuri uurimise metoodikast” jaoks olid tal esialgsel kujul materjalid kaheksa Eesti NSV rajooni ja kolme vabariikliku alluvusega linna kohta. Ta oli tegelnud üldise metodoloogiaga ning töötanud läbi üliõpilaste kursuse- ja diplomitöid, majandusgeograafia kateedri nooremteaduri Tõnu Kaare (1940–1984) kogutud materjale, esitanud avaldamiseks artikli dispersuse näitajaist ja funktsioonide mitmekesisusest geograafias ning koos kaasautoritega Eesti NSV kaguosa tööstuse majandussidemeist. Selle kõrval oli ta kohandanud Nina Blažko, Sergei Grigorjevi, Jaroslav Zabotini ja G. G. Šafiri meetodit Eesti linnade arengu matemaatilis-geograafililiseks uurimiseks. Juhendaja oli andnud aspirandi tööle positiivse hinnangu (Pragi 1966–1971).
Juba 1968. aasta 25. juunil oli dotsent Varep teinud ettepaneku kinnitada Uudo Pragi tulevase majandusgeograafia kateedri täiskoormusega assistendiks alates 1968. aasta 1. septembrist. Aspirant ja assistent Pragi võis teadustöödena ette näidata juba 14 nimetust. Lisaks oli ta tõlkinud Vladimir Tšervjakovi “Matemaatilise statistika alused geograafidele” ning avaldanud umbes 150 referaati. 1968.aasta 18. oktoobril valiti ta bioloogia-geograafiateaduskonna nõukogu koosolekul üksmeelselt assistendi kohale.
Uudo Pragile antud iseloomustuses rõhutati tema tõhusat ettevalmistust matemaatika ja programmeerimise alal, juhendatud üliõpilastöödes matemaatiliste meetodite juurutamist, NSV Liidu geograafia seltsi Moskva filiaali kogumikus ilmunud artiklit, trükkimiseks vastu võetud käsikirja Eesti NSV tootmisettevõtete tsükleist, õppekirjanduse tõlkimist ning ühiskondlikus korras matemaatika õpetamist geograafia kateedri töötajaile.
Tasapisi hakkasid paranema ka tööka kraaditaotleja ja õppejõu Pragi korteriolud, sest pärast abiellumist 1968. aastal matemaatik Kaja Lätiga (sündinud 1943) ning aasta lõpus esimese lapse Silja sündi eraldati noorele perele tollases Leningradi maantee (vanas) ühiselamus tuba.
Detsembri lõpus 1968 kiitsid juhendaja Blažko ja majandusgeograafia kateedri töötajad heaks aspirant Uudo Pragi teise aasta aruande.
OTT KURS
(Järgneb)
