(Algus 6. mai Vooremaas)
Linna- ja regionaalplaneerimise erialaga Jauhiainen oli töötanud Euroopa ülikoolides, avaldanud 20 teadustööd ja saanud uurimistoetusi umbes 200 000 dollari ultuses. Pragi oli tegelnud põhiliselt õppetööga, viimase viie aasta jooksul oli tal ilmunud õpik keskkoolidele, kuid uurimistööd polnud teinud. Hindamiskomisjon oli asetanud Jauhiaise esimesele ja Pragi teisele kohale. Hääletamisel anti Pragile kolm poolt ja 14 vastuhäält, Jauhiaisele 14 poolt ja kolm vastuhäält. Uudo Pragi tööleping dotsendina lõppes 30. juunil 1995 (Pragi 1963-2009). Täitnud seejärel kuni 1995. aasta lõpuni ajutise vanemteaduri kohuseid, andis Uudo Pragi 8. detsembril 1995 avalduse vahepeal Postimehes välja kuulutatud inimgeograafia lektori kohale. Teadustööde nimekirjas oli tal 60 kirjet, samuti märgib ta Eesti entsüklopeediale esitatud lühiartikleid.
1996. aasta 26. jaanuaril dekaan Volli Kalmu (1953) juhitud teaduskonna nõukogu koosolekul oli kohal 17 liiget. Lektori kohale kandideerisid Uudo Pragi ja Heno Sarv (1954-2010). Pragi poolt anti 17, Sarve poolt mitte ühtegi häält. Arvestades Pragi suurt koormust, tegi geograafia instituudi tollane juhataja professor Tõnu Oja (1955) 28. juunil 1999 ettepaneku maksta Pragile keskmisest kõrgemat palka. Lektorina töötades osales Uudo Pragi kolmeköitelise Axis.
Enciclopedia de Geografía eesti keelde tõlkimisel. Tema tõlgitud Axise geograafiaentsüklopeedia 1. köide ilmus 2000. aastal.
Nelja aasta pärast kandideeris Uudo Pragi uuesti välja kuulutatud inimgeograafia lektori kohale. Selleks ajaks oli ta avaldanud artikleid kohalikes väljaandeis ja mitu kooligeograafia õpikut, mille koostamiseks oli antud toetust ka Tiigrihüppe programmmist. CV-sse üle pika aja jälle lisatud küsimusele keelteoskuse kohta oli ta märkinud eesti, vene, saksa, inglise ja rootsi keele. 20. jaanuaril 2000 dekaan Ain Heinaru (1943) juhitud teaduskonna nõukogu 20 liiget valisid üksmeelselt Uudo Pragi järgmiseks neljaks aastaks lektoriks.
30. novembril 2003 esitas äsja 62aastaseks saanud Uudo Pragi uue avalduse välja kuulutatud inimgeograafia lektori kohale. Ta oli viimase nelja aasta jooksul õpetanud ülikoolis üheksat üld-, regionaalja majandusgeograafilist ainet ning alates aastast 2000 pidanud loenguid
Eesti ühiskonnageograafiast ka Türi kolledžis. Lisaks oli ta koostanud õppevahendi inimgeograafiast. 2004. aasta 23. jaanuaril dekaan Tõnu Meidla (1959) juhitud teaduskonna nõukogu koosolekul valisid kõik 21 liiget üksmeelselt Uudo Pragi lektoriks ka järgmiseks neljaks aastaks.
Rektori korraldusega 14 veebruarist 2006 sai Uudo Pragi Tartu Ülikooli aumärgi ning seoses 65. sünnipäeva ja kauaaegse viljaka tegevusega inimgeograafia õpetamise alal annetati talle 11. detsembril 2006 ka Tartu Ülikooli väike medal. Seoses ümberkorraldusega kadus bioloogia-geograafiateaduskond ja geograafia instituut muutus taas osakonnaks. Nii oli Uudo Pragi alates 1. augustist 2007 Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia osakonna inimgeograafia lektor. Suurt koormust arvestades tõsteti järgmise aasta alguses tema palka (Pragi 1963– 2009).
Kui viimane tööleping hakkas lõppema, selgus, et Uudo Pragil pole piisavalt dotsendi staaži emerituse tiitli saamiseks. Nii kirjutas lektor Pragi 28. märtsil 2008 avalduse, milles palus ennast määrata 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2008 Tartu ülikooli geograafia osakonna inimgeograafia dotsendi kohale poole koormusega (Pragi 1963–2009).
Ta oli aastail 2004–2007 ülikoolis õpetanud 12 kursust, teinud õppetööd avatud ülikoolis, Türi, Pärnu ja Narva kolledžis, juhendanud viit bakalaureusetööd ja jooksvaid uurimistöid, olnud geograafia ainenõukogu liige riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse juures ning avaldanud artikleid kohalikes väljaandeis. Ekspertkomisjoni liikmed, professorid Tõnu Oja ja Ülo Mander ning instituudi direktor Leo Ainsaar (1963) avaldasid toetust (vt Kurs 2016) ning nii lõpetas Pragi oma töö ülikoolis erakorralise dotsendina (Pragi 1963–2009).
- (Järgneb)
OTT KURS
