(Algus 6. mai Vooremaas)
Juba 1970. aastate keskpaigaks jõudis Pragi koostada üle 300 geograafia teoreetilisi küsimusi käsitleva referaadi. Lisaks kõigele lõpetas Pragi 1975. aastal marksismi-leninismi õhtuülikooli ning oli sama aasta sügissemestril (10. septembrist 1975 kuni 10. jaanuarini1976) Moskva ülikoolis kvalifikatsioonitõstmise kursustel, kus esines referaadiga Marxi ja Engelsi kirjavahetuse geograafilistest aspektidest.
Puhkuse ajal armastas Uudo Pragi reisida mitmel pool Nõukogude Liidus (Volgamaadel, Uuralis jm) ning käia ka välismail; esialgu küll lasti teda vaid Kesk-Euroopa sotsialistlikesse riikidesse. 1976. aastal oli ta turismireisil Bulgaarias ning järgmisel aastal koos abikaasa Kajaga selle sugulaste juures Kanadas. Vahepeal olid Uudo Pragil tekkinud sidemed oma naise Rootsis elanud sugulase Ilmar Toigrega, kes hakkas saatma mitmesugust kirjandust, sealhulgas ka statistilisi kogumikke Rootsi ja Taani kohta. Neile võis ta veel üht-teist juurde hankida. Et Taanist polnud vene keeles ilmunud majandusgeograafilist teost, tekkis Uudo Pragil mõte koostada selline. Ta pöördus ühe Moskva kirjastuse poole. Seal oldi algul asjaga päri, kuid siis hakati uurima, kui pikka aega tulevase raamatu autor on Taanis töötanud. Et Pragi ei kuulunud selliste nomenklatuursete tegelaste hulka, jäi tema tehtud ulatuslikust tööst järele vaid eestikeelne artikkel Taani linnastumisest.
Siis hakkas Pragi rootsi keelest tõlkima Vilhelm Mobergi (1898-1973) ajaloolisse tetraloogiasse kuuluvat teost Utvandrarna (Väljarändajad), kuid kahjuks jäi see vaid pelgaks harjutustööks. Tõlge oli korralik, vajanuks vaid toimetamist. Ta näitas seda siinkirjutajale ja pärast ka Ain Kaalepile (1926). Valminud käsikiri jäi aga ilmumata, sest tetraloogia võttis endale tõlkimiseks ülikooli eesti filoloogina lõpetanud Anu Saluäär (1948), kes oli stuudiumi ajal Pent Nurmekunna (1906-1996) ja Juhan Tuldava (1922-2003) juhendamisel õppides pannud tugeva aluse skandinaavia keelte tundmisele.
1970. aastate teine pool oli ülikooli majandusgeograafidel võrdlemisi sündmusterikas. 1968 moodustatud majandusgeograafia kateedrit juhatas professor Salme Nõmmik aastani 1976, mil pidi tagasi astuma, sest ei suutnud aruandlust korras hoida. Tema asemel sai juhatajaks energiline dotsent Vilma Murel (1928), kelle organiseerimisvõimed olid avaldunud teaduskonna parteisekretärina toimides. Murelil läks aruannete koostamine kiirelt ja ta hakkas tegema ümberkorraldusi. Kooskõlas kõrgema juhtkonna ja kateedri professori Nõmmikuga saadeti 1977 pensionile dotsent Leo Tiik.
Keerulisse olukorda sattus vanemõpetaja Uudo Pragi, kes tegi küll kõvasti tööd, kuid kelle olek polnud meeltmööda eriti professor Nõmmikule, keda häirisid mitmed asjad, sh ka Pragi mõnikord tehtud irooniline märkus. Pragi vaidles Nõmmikule kõvasti vastu, põrutades seejuures kord isegi rusikaga lauale. Siis kavatseti Pragi viia õppekoosseisust teadustöötajate hulka, nii nagu mõne aasta pärast ja hoopis muudel põhjustel toimiti dotsent Ants Raiguga (1931-1994). Nõukogulikus kõrgkoolis kujutas õppejõu teadustöötajaks viimine represseerimise esimest astet, mida Tartu ülikoolis rakendati juba 1940, mil professor Edgar Kant (1902-1988) eemaldati õppejõu kohalt.
Hakati kontrollima vanemõpetaja Pragi loenguid, mis tõepoolest polnud esitatud veel nii ladusalt kui hilisemal ajal, kuid mille poliitilise suunitluse kohta siiski midagi taunitavat ei leitud. Omamoodi prooviks Pragi edaspidise staatuse määramisele anti 1978. aastal talle uue üliõpilasrühma juhendamine. Sellest rühmast paistsid hiljem teadlaste ja kirjameestena silma Andres Tõnisson ja Andrus Meiner. Juunis 1979 avaldas Uudo Pragi uuesti soovi töötada vanemõpetajana ka järgmise viie aasta jooksul. Aruandest eelmise viie aasta kohta selgus, et oli ilmunud 14 trükitööd ja valminud kolm käsikirjalist uurimust.
Kokku oli Pragil aga juba 31 trükitud ja 11 käsikirjalist uurimust. Ta oli pidanud teaduslikke ettekandeid Eestis ja mitmel pool Nõukogude Liidus, samuti rahvusvahelisel konverentsil Moskvas, retsenseerinud koos teistega viit väitekirja ja paarikümmet artiklit. Loengukursusi oli tal siis käsil viis.
Sügisel 1979 lahkus energiline Murel Tallinna ning sealt tuli kateedrijuhatajaks juhiomadusteta dotsent Mart Vabar (1934-2011), kelle ajal kulges elu kateedris hoopis isevoolu teel. Uudo Pragi jäi edasi õppejõuks ning ta hakkas taotlema dotsendi ametikohta. Sellega olid kõik nõus peale Nõmmiku, kes ainsana kateedri liikmeist Pragile esialgu soovitust ei andnud. Ta laskis selle kirja panna ka ühte kateedri koosoleku protokolli.
(Järgneb)
OTT KURS
