Paar nädalat tagasi helistas mulle üks tuttav ja küsis, kas ma tean midagi ühest veebilehest, mis end uudisteportaaliks nimetab. Tuttava ema nimelt oli paanikas, sest sellel samal leheküljel hirmutati kõikvõimalike hirmsate „uudislugudega“.
Tegemist pole kaugeltki naljaga, sest samalaadse küsimuse esitas mulle ka sõbranna, kelle vanemad samuti nimetatud uudisteportaalis esitatut uskuma jäid ning omakorda paanikat tekitasid.
Olgu öeldud, et kõnealune lehekülg tegutsebki ainult internetis ning on praegu täidetud peamiselt koroonaviiruse teadetega. Nende samadega, mille liigküllastuses paljud peavoolumeediat süüdistavad.
Kui meile tuttavates portaalides on lood mõistlikud, sisaldades terviseameti juhiseid ning oma ala ekspertide arvamusi, siis nii selles uudisteportaalis kui ka mitmes teises sarnases on lood hoopis teised. Nimelt saame teada, et nafta hinna kukkumine viitab maailmalõpule, aga ka seda, et Iraanis jättis ületäitunud haigla inimese värava taha surema. Rääkimata sellest, et Itaalias valitakse inimesi vanuse järgi, keda haiglasse võetakse. Sest haiglad on lihtsalt täis.
Sekka pressiteateid, volikogu ja vallavalitsuse istungite infot ja sedagi, et kõige suurem tõenäosus on saada koroonaviirus meedikutelt.
Samal ajal kui peavoolumeediat ja rahvusringhäälingut süüdistatakse paanika külvamises, inimeste hirmutamises ja valeinfo levitamises, pööratakse tihti tähelepanu hoopis neile portaalidele, mille tegijatest kuskilt infot ei leia ja mille allikad on küsitavad.
Liiatigi leiab just neis portaalides mitu korda rohkem paanika külvamist, viha õhutamist ja valeinfo jagamist. Sealt edasi liigub info suusõnaliselt edasi, tekitades omakorda küsimusi ja segadust. Sest millegipärast usutakse neid portaale rohkem kui rahvusringhäälingut või soliidseid uudisteportaale, mille taga on näo ja nimega ajakirjanikud-toimetajad, kellel on eksperdid telefonikõne kaugusel.
Info üleküllus tähendab, et meediamaastikul tuleb oskuslikumalt laveerida kui iial varem. Seda enam on kahetsusväärne, et uudise pähe edastatakse lugusid, mis seda kaugeltki pole. Neil puudub klassikaline uudise ülesehitus, autor, usaldusväärsed allikad ning spetsialisti kommentaar. Kui suur portaal või ajaleht peab oma sõnade ja tegude eest vastutama, siis neid n-ö päris lugusid ilmustavad leheküljed jäävad lugeja jaoks anonüümseks ning kahtlase info levitamise eest süüd omaks võtma ei pea.
Uudised peaksid tulema usaldusväärsetelt ja kontrollitavatelt allikatelt, mitte nime ja näota inimestelt, kelle eesmärk pole mitte ühiskonda informeerida, vaid klikke koguda. Maailmalõpp võib ju kunagi tulla küll, aga ilmselt mitte diislikütuse hinna tõusu tõttu.
KERTTU-KADI VANAMB, ajakirjanik
