Eriline aasta numbriga 2018 saab kolme päeva pärast otsa. Kelle arvates oli see argpükside aasta, kelle meelest vaenuviha õhutajate aastaring. Kuid kindlasti oli see ainus ja kordumatu juubeliaasta, sest meie Eesti riik sai sada aastat vanaks.
Seepärast jääbki möödunut meenutama eelkõige erakordne juubel ja kõik sellega seonduv. Võib öelda, et suurest juubeldamisest said osa kõik, sest Eesti 100 viidi rohujuure tasandile. Ehk teisisõnu: toodi koju kätte. Juubelisündmused puudutasid ning kõnetasid igaühte ja see oli kohe-kohe lõppeva aasta olulisem sõnum.
Tegelikult oleks korrektne öelda, et juubelisündmused lähevad edasi. Nii, nagu need juba 2017. aasta jürikuul algasid. Meil on minna veel üle aasta, sest järgnevad neliteist kuud toovad meieni mitmed väga olulised tähtpäevad, millel samuti täitub sada aastat. Aga milleta poleks verisulis Eesti riigi areng saanud alata ja sajanda verstapostini jõudmine oleks kujunenud problemaatiliseks.
Vabaduse olulised tähtpäevad
Juba uue aasta esimestel päevadel on meil põhjust meenutada saja aasta möödumist Vabadussõja murrangulistest lahingutest, millega vaenuväed peatati ja asuti vastupealetungile. Siinkohal oli üks märgilisi hetki ka Aidu lähedal toimunud lahing.
Aga jaanuar tuletab end suuresti meelde ka Julius Kuperjanovi juhitud partisanide tegevusega ja eelkõige muidugi Paju lahinguga. Kuperjanovi ja tema võitluskaaslaste auks korraldab Kaitseliidu Jõgeva malev juba mitmendat korda Kuperjanovi retke. Algaval aastal, mil sellega märgitakse saja aasta taguseid sündmusi, toimub retk 2. märtsil.
Jättes siinkohal kõrvale arvukalt ümmargusi teetähiseid Vabadussõja ajaloost, tuleb peatuda järgmise aasta olulisemal, Võnnu lahingul. Nimelt saab meie võidupüha 23. juunil saja-aastaseks. Päeval, mil purustati Võnnu all peetud ajaloolises lahingus Landeswehr. Võimalik, et see oli järgmine kõige olulisem verstapost meie omariikluse sünniloos pärast omariikluse väljakuulutamist.
Ja tähtsate daatumite nimistu lõpus ootab meid 2. veebruar 2020. See kuulutab saja aasta möödumist Tartu rahulepingu sõlmimisest, millega asetati omariikluse ülesehitamisele kõige olulisem nurgakivi. Meile siin Jõgeva ümbruses on see vahest isegi kõige tähtsam päev, sest oli ju Tartu rahu peaarhitekt ning noore Eesti riigi poolne läbirääkija Laiuselt pärit Jaan Poska.
Kuna kõik need sündmused ootavad meid ees, siis on ka ennatlik rääkida juubeli täielikust lõppemisest.
Algab maakonnalehe juubeliaasta
Nüüd, kui meil jääb riigi juubeliaasta seljataha, on põhjust pöörata pilgud kodutanumale, sest eeloleva aasta augustis möödub 70 aastat päevast, mil hakkas ilmuma vastloodud Jõgeva maakonna ajaleht. Sõjajärgses esimeses haldusreformis moodustatud maakonna väljaanne kandis siis nime Kolhoosnik.
Ajastu ideoloogiast ja vaimust kantuna ilmestasid punameelsusest tarretavad väljaanded teisteski maakondades. Kuid Jõgeva oli selles nimistus maakonnana üks uusi tulijaid, kellel varem puudus n-ö oma ajaleht. Varem oli seda kui Põhja-Tartumaa piirkonda katnud Postimees.
Maakondade reorganiseerimisega sündis aga Jõgevamaa ja sündis ka maakonnaleht. Sellest, mismoodi leht on läbi seitsme aastakümne arenenud ja millised inimesed on selle aja jooksul lehe tegemisega kokku puutunud, tahame oma tänastele lugejatele pajatada järgnevate kuude jooksul. Võimalik, et Jõgeva maakonna ajalehe lugu saab juubeliks ka eraldi kaante vahele ja sünnib veelgi midagi põnevat. Aga kõigest sellest juba uuel aastal.
Enne veel aga teatan meie lehe lugejatele, et seoses kandideerimisega Riigikogu valimistel peatan oma kohustused peatoimetajana lehe igapäevases töös ning peatoimetaja kohusetäitjaks saab järgnevaks kaheks kuuks praegune tegevtoimetaja Kerttu-Kadi Vanamb. Vastavalt kokkuleppele meediajuhtidega oli seda plaan teha alates 23. jaanuarist, mil käivitub aktiivne valimisperiood. Kuid arvestades mõnede heade kolleegide meelemuutusi, teen seda oluliselt varem. Alates uue aasta esimesest päevast.
Headele lugejatele soovin aga siinkohal toredat aastavahetust ja soovide täitumist uuel, palju paremal aastal. Kohtume taas!
TIIT LÄÄNE, peatoimetaja
