Kui külapeal kaks memme kokku trehvavad, jätkub juttu kauemaks. Ajalehtedel on aga suvel enamasti “hapukurgihooaeg”, mis tähendab, et uudiseid on vähe. Ametiasutustes puhkuste aeg ju. Tegelikult oleks vist täpsem öelda, et info ei jõua tihti kohale, ning suvised uudised võivadki sellised lahedamad ja veidi kergemad olla.
Mis loom see uudistekünnis on?
Ei ole kole loom. Aga kusagil toimetusetoas ta elutseb ning mõnikord uriseb ka. Näiteks kui mõni tegelane arvab, et tema poolt välja pakutud idee on nii hea, et sellest peaks ilmtingimata ja kohe kirjutama. Vahel vingub too elukas ka ajakirjanike kallal.
Samas jälle peab see saladuslik loom pahatihti solvunult vait olema, sest põnevamaid uudiseid lihtsalt pole parajasti kusagilt võtta, ent lehenumber tuleb ikka kella kuueks trükikotta saata ning tühje auke sinna ju jätta ei saa.
Ideaalis peaks see “uudistekünnise ületamine” olemagi üks tegevusi, mis eristab ajakirjandust turujuttudest. Ehk viisakamalt öeldes – olulist ebaolulisest. Kuid ideaalid on need, mille poole püüeldakse ja mida lõplikult kätte saadakse harva.
Ometi ei tasu inimestel mingil juhul võtta eelhoiakut, et ah, keda kaugemal see meie küla värk ikka huvitab. Tihti pakuvad põnevamat lugemist just ootamatult leitud lood, inimesed ja olukorrad.
Kõikjale ei jõua
Kui paljusid maakonnas toimuvaid sündmusi leht kajastada jõuab, sõltub esmajärjekorras ikkagi sellest, kui palju toimetusel on parasjagu ajakirjanikke kasutada. Kahte kohta korraga ühte inimest ju ei saada, mitut lugu korraga kirjutada samuti ei saa, nii et valikuid tuleb paratamatult teha.
Teine oluline asi on see, et leht on täpselt nii mitu lehekülge paks kui ta parasjagu on ning sinna mahub vaid teatud hulk lugusid. Ka selles mõttes tuleb valikuid teha. Muidugi leidub alati neid, kelle arvates on mõni sündmus üle tähtsustatud ja teine maha magatud ning küllap on neil tihti ka õigus.
Kahjuks saavad maakonnakeskusest kaugemad paigad vähem tähelepanu, kui vääriksid, kuigi toimetuse suund on kogu aeg olnud sinna poole, et seda viga parandada.
Tasub teada anda
Siiski sõltuvad ajalehe valikud üsna oluliselt ka kohalike inimeste enda aktiivsusest. Kui ikka midagi põnevat juhtub, tasub toimetusele teada anda. Samas ei tähenda see, et saame iga asja peale kohale lennata, aga vahel on ka lihtsalt info väärtuslik ning seda saab kasutada edaspidi.
Siin pole silmas peetud mitte ainult sündmusi, vaid nii kõikvõimalikke probleeme kui ka vahvaid õnnestumisi. Uudisväärtus võib olla ka mõnel esmapilgul lihtsana tunduval seigal.
Eriti tore muidugi, kui inimesed meile rohkem kirjutaksid, meiliksid või ka Internetis rohkem kommenteeriksid. (Internetis ropendama ja sihilikult õelutsema siiski ei tasu hakata, sellise “jura” kustutame ära.)
Mingil põhjusel liigub info aeglaselt ka omavalitsuste ja riigiasutuste vahel, ka neis võiksid inimesed aktiivsemad olla ning meile olulisematest asjadest teada anda. Kirjutada saame ikkagi vaid neist tegemistest, mille kohta miskit teame.
Kui ka osa neist toimetuse suvistest soovidest täide lähevad (no ehk osaliselt ikka), saame teha paremat lehte, kus on uudiseid rohkem.
Uu-uuu, mis uudist, hõikab Vooremaa sel tulisel juulipäeval maakonnarahva poole ning kuulatab, kas miskit vastu kah kostab.
JÜRI LEESMENT
