Arhitekt Sirje Haaveli projekteeritud kahekorruseline hoone, mille 1650 ruutmeetrisele põrandapinnale mahuvad ära õppeklassid, büroo-, toitlustus- ja majutusruumid ning saun, valmib tulevaks kevadeks. Ehitusel on peatöövõtjaks AS Merko Ehitus ning hoone läheb maksma ligemale 23 miljonit krooni, millest suurem osa tuleb Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. Kaitseliit osaleb keskuse rajamises viie miljoni krooniga.
Alam-Pedja looduskaitseala vahetusse lähedusse püstitatavasse hoonesse saab tööruumid Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regioon ning seal leiab koha ka nimetatud kaitseala tutvustav põhjalik väljapanek. Veel tulevad hoonesse Kaitseliidu Jõgeva maleva instruktorite ruumid ning toitlustus- ja majutusruumid, mida saavad vastavalt vajadusele kasutada nii looduskaitsjad kui ka kaitseliitlased.
“Siia kerkiv õppe- ja haldushoone on kahe riigistruktuuri koostöö heaks näiteks,” ütles nurgakivi panekul Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. “Kasvav põlvkond võib siin saada nii loodusharidust kui ka kaitsealast väljaõpet. Siia rajatavat laskeala vajavad aga oma oskuste parandamiseks ka jahimehed ja politseinikud.”
Üks riik
Keskkonnaminister Villu Reiljanile avaldas Tarmo Kõuts tänu Utsali õppe- ja haldushoone nimel poliitilisel rindel peetud võitluste eest. Kui KIK möödunud aastal nimetatud objektile esimesed miljonid eraldas, tekkis sellest mäletatavasti tõepoolest kära nii poliitilistes ringkondades kui ka meedias: ühelt poolt süüdistati keskkonnaministrit keskkonnaraha võõrasse valdkonda suunamises, teisalt oma kodumaakonna eelistamises.
“Loodusharidus ja kaitsetahte tugevdamine on mõlemad osa isamaalisest kasvatusest,” ütles Villu Reiljan. “Seepärast ma ei näe põhjust, miks neid kahte ühes paigas ühe ja sama riigi raha eest arendada ei võiks: kaht eri riiki ja kaht eri riigi rahakotti meil ju polegi.”
Kodumaakonna eelistamise süüdistusi kommenteeris minister aga järgmiselt:
“Ega siis Utsali õppe- ja haldushoone sellepärast ehitamata pidanud jääma, et ta Jõgeva maakonnas asub.”
Ka selles, et keskkonnaraha Utsalisse vähemalt esialgu rohkem investeeritakse kui Kaitseliidu oma, ei näe Reiljan suurt ebakõla: just Kaitseliit on seda kunagi pommituslennukite õppepolügoonina Nõukogude armee käsutuses olnud objekti aastaid valvanud ning hoidnud eemal need, kes oleksid võinud sealsele unikaalsele loodusele kahju tekitada.
“Jõgevamaalt on ennegi tulnud algatusi, mida algul natuke hulludeks peetakse, ent mis peatselt mujal Eestis järele tegemist väärivateks tunnistatakse,” arvas kaitseliitlaste ja looduskaitsjate ühiskasutusse mineva hoone kohta maavanem Aivar Kokk. Puurmani vallavanem Rauno Kuus avaldas aga lootust, et ka Puurmani ja Saduküla kooli õpilased saavad valmivas õppehoones loodusainete tunde pidada ning kohalik rahvas Utsalisse rajatavaid spordiväljakuid kasutada.
Raske otsus
Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik Janno Rosenberg avaldas teiste hulgas tänu Tartu Teedevalitsuse juhatajale Kuno Männikule, kes aitas saada Utsalisse viivale teele uue silla: ilma selleta olnuks võimatu ehitusmaterjali objektile vedada. Rosenberg meenutas pidulikul nurgakivipanekul ka mõne aasta taguseid aegu, mil tuli võtta vastu raske otsus Utsali polügooni valvamise jätkamise või selle lõpetamise kohta. Õnneks jätkus nii Jõgeva maleva eelmisel pealikul Ants Nurgal kui ka Janno Rosenbergil otsusekindlust ning valvamine jätkus. Ning nüüd on Utsalil loota hoopis paremaid aegu.
Vundamendisüvendisse asetatava päevakohaste ürikutega metallsilindri pühitses Kaitseliidu Jõgeva maleva kaplan Raino Kubjas. Vundamendisüvendit aitasid sapöörilabida abil mördiga täita Kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts, keskkonnaminister Villu Reiljan, Riigikogu liikmed Mai Treial ja Mati Kepp, Kaitseliidu ülema kohusetäitja Urmas Muld, Jõgeva maavanem Aivar Kokk, Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik Janno Rosenberg, Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni direktor Toomas Võime, Puurmani vallavanem Rauno Kuus ja paljud teised.
RIINA MÄGI
