Töö Eesti Energia (EE) nõukogu liikmena andis mulle infot ja võimaldas jõuda veendumusele, et Eestis valitseb riikliku elektrimonopoli tegevuse reguleerimise vallas tühimik. Poliitilise otsustamatuse ja seadustiku nõrkuse tõttu on tarbijad, eriti väiketarbijad suures ohus.
Kui Riigikogu seadusandjana kohe otsustavaid samme ei astu, osutuvad valeks kõik rahustavad jutud sellest, et praegune EE taotletav elektrihinna järsk tõus on viimane. Samuti oleks raske ja kulukas tulevikus tühistada põhjendamatult kehtestatavat püsitasu.
Ideoloogiline usupimedus
Riigikogu majanduskomisjoni elektrituru probleeme käsitleva töörühma istungil selgus groteskne tõsiasi, et Energiaturu Inspektsiooni ja majandusministeeriumi ametnikud üldse ei kaitse tarbijat monopoli ülemäärase kasumitaotluse eest. Nad nõuavad hoopis, et riiklik monopol tõstaks «mõistliku» kasumitootluse saavutamise ettekäändel hindu kaugelt üle investeerimisvajadusega põhjendatud taseme.
Ametnikud esitavad «mõistlikule» ? praegusest enam kui kolmandiku võrra kõrgemale ? hinnale kaks põhjendust, mis annavad tunnistust ideoloogilise usupimeduse ja eurokuulekuse kartustäratavast levikust Eesti poliitikute ja ametnike hulgas.
Esiteks. Kui EE nõuaks hinda ainult jooksvate tegevuskulude ja investeeringute katmiseks vajalikul tasemel, siis paistvat halvas valguses silma energiaturul tegutsevate eraettevõtete liiga kõrge hind. Eraettevõtlus ei teeni meil omanikule tulu EEst parema juhtimise ja säästlikkusega, vaid hinnatõusuga. Nn liberaalid nõuavad ka EElt elektrihinna tõstmist ja omanikutulu kasseerimist tarbija taskust ehk siis spetsiifilise «elektrimaksu» sisseviimist.
Teiseks väidetakse, et elektrihinna tõstmist praegusest palju kõrgemale tasemele nõudvat EElt euroliidu direktiivid.
ELis ei tohtivat ettevõte piirduda lihtsalt investeerimisvajadusi katva kasumlikkusega. Ka riigimonopolil pidavat olema mingi omapärane «mõistlik» tootlus, mis investeerimisvajadusi kaugelt ületab. Siin on tegemist kas rumaluseni ulatuva eurokuulekuse musternäitega või ideoloogilise usupimedusega. Selge on aga see, et ilma seadusandja otsustava tegevuseta ootab Eesti elektritarbijaid väga karm tulevik.
Riigikogu teovõimetu
Rahvaliit esitas Riigikogule otsuse-eelnõu, et võtta vastu vajalikud poliitilised otsused EE tegevuse korrastamiseks: ülemäärase hinnatõusu ja püsitasu ärahoidmiseks, põlvkondadevahelise õigluse põhimõtte arvestamiseks ning väiketarbija kaitsmiseks monopoli omavoli eest.
Paraku oli aga ainult Keskerakond valmis meiega kaasa mõtlema ja edasi töötama. Isamaaliitlased olid Riigikogus hääletamise asemel ilmselt ampritasu vastu allkirju kogumas ja sotsidelgi oli tähtsamaid tegemisi. Nii hääletatigi Rahvaliidu otsuse-eelnõu ilma ühtki sisulist vastuargumenti esitamata Res Publica ja Reformierakonna «liberaalsete» häältega Riigikogu menetlusest välja. Majandusminister Meelis Atoneni kinnitusel olevat elektrihinnaga kõik kõige paremas korras ja tarbijatel polevat rahulolematuseks mingit põhjust.
JANNO REILJAN, Riigikogu liige,
Eesti Energia nõukogu liige
