Kas teate, mis on urvapuder? Ei tule ette? No ikka tangupuder lihatükkidega. Seda süüakse lihavõttepühade ajal, aga ega see muul ajalgi keelatud pole.
Enamik Kuremaa lasteaed-algkooli üheteistkümnest lapsest, kes teisipäeval Palamuse Kihelkonnakoolimuuseumis kevadpühade programmis osalesid, ei teadnud urvapudrust midagi. Selle eest nägid vähemasti väiksemad läbi hõbesõrmuse päikese tantsimist ja kerisid usinalt lõnga, et järgmise aasta jooksul ikka hästi kasvada.
Heal lapsel mitu nime
Muuseumi pedagoog Aili Kalavus meelitas kevadpühade erinevatest nimetustest rääkides ka lastelt mitu nime välja. Paljud lapsed oskasid neid nimesid ka põhjendada.
“Toon kevadpühade ajaloost ja kombestikust toiminguid välja, et lapsed saaksid neid läbi teha,” rääkis Kalavus. “Kui ma ainult räägiksin, siis oleks lastel igav ja meelde ei jääks neil ikka midagi.”
Nii et kui laps kodus harjavarrega kõik toanurgad läbi koputab, siis teadke, et niiviisi peletati vanasti hiiri majast.
Aga kui teie majas on olemas karunahk, siis võite hommikuti kaua magades end ükskord selle alt leida. Kui te ülestõusmisega ei kiirusta, siis saab varajane tõusja niiviisi ka magaja virkuse endale.
Kõige lihtsama toimingu – pajuurbadega okstega kaaslaste puudutamise ja urvad sulle, munad mulle lausumise — tegid Kuremaa lapsed samuti Palamusel läbi.
Veel selgitas Aili Kalavus lastele, miks pannakse hõberaha kaussi, kui nägu pestakse. Ikka sellepärast, et silmanägemine hea oleks ja nahk rõõsk püsiks.
Samuti said lapsed teada, et kui neil pühade ajal juukseid lõigatakse, tasuks juukseotsad hobusetalli küna alla viia, siis kasvavad järgmisel aastal hästi ilusad ja pikad juuksed. Iseküsimus on, kust leida praegusel ajal hobusetalli ja sobivat küna. Need, kel plaanis pühade ajal kirikusse minna, võiksid panna hõberaha vasaku saapa sisse. Kui kirikuõpetaja ütleb, et Kristus on üles tõusnud, siis tuleb kolm korda jalaga vastu maad lüüa. Sel moel pidavat järgmisel aastal rikkaks saama.
Kirikust tulles tasuks toale ringiratast kolm korda tiir peale teha, siis ei löö pikne sisse.
Tegutsedes jäävad kombed paremini meelde
“Ega me alati ei teadvusta endale, mida tähendab suur reede, miks see päev on meil vaba ehk püha. Aga lihavõttepühade kombestikust võiksime ikka üht-teist teada,” nentis muuseumipedagoog.
Kuremaa lapsed mängisid veel munaveeretamise mängu ning tegid munajooksu. See oli väga lõbus ja naljakas.
Suure rühmaga on taolisi mänge mõnikord raske mängida, kõik lapsed ei saagi n-ö kätt valgeks. Küll aga said kõik Kuremaa lapsed endale kevadpühade kaardi meisterdada ning sibulakoortega mune värvida.
“Kasutame põhimõtteliselt looduslikke värve ja nendega saab kenad pühademunad,” rääkis Kalavus.
Kaardi meisterdamisel kasutasid lapsed rasvakriiditükke, nii tuli see igal lapsel välja isemoodi ja keegi ei ajanud oma loomingut teise omaga segamini.
i
HELVE LAASIK
