Eelmised kuus aastat Alatskivi vallavanemana töötanud Maie Nisu poolt hääletas üheteistkümnest volikoguliikmest kuus. Vastaskandidaat Viktor Nukka kogus viis poolthäält.
Häälte jagunemine vastab ka äsjaste kohalike valimiste tulemusele: erakonna Res Publica nimekirjas kandideerinud said kuus kohta, Eesti Keskerakonnale jäi viis kohta.
Puhtalt lehelt edasi
Jaak Üprus ütles, et tegi Nisule ettepaneku linnapeaks kandideerida, kuna soovis linnajuhina näha omavalitsuse töös kogenud inimest. Nukkat, kes on varem Kallaste linnapeana töötanud, ei pooldanud Üprus ?vanade sabade? pärast. ?Tahan linna eluga edasi minna, alustades puhtalt lehelt,? sõnas Üprus.
Üprusel on kahju linna arengu kontekstis kaotsi läinud ajast, mis on raisatud võimuvõitlusele Keskerakonna ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) Kallaste filiaali vahel.
2002. aasta kohalikel valimistel võitis Keskerakonna nimekiri üheteistkümnest kaheksa volikoguliikme kohta ning Nukkast sai linnapea. EÜRP suutis aga lisaks volikogus istunud kolmele esindajale enda poole meelitada kolm vastaspoole volikogulast ning mullu septembris avaldati Nukkale fabritseeritud põhjustel umbusaldust.
EÜRP poolt hädavariandina linnapeaks imporditud Viktor Klot?ko, kes jõudis rohkem kui aasta linnapea tiitlit kanda, kartis Üpruse hinnangul isegi linnavalitsust juhtida, rääkimata linna juhtimisest. Ka täistööajaga palgal olnud linnavolikogu esimees Leonti Kromonov ei teinud linna heaks sisuliselt midagi. Kallaste jäi teiste naaberomavalitsuste poolt paratamatult isolatsiooni, sest ei suutnud neile võrdväärne partner olla.
Oktoobrikuistel valimistel seni võimutäiust nautinud EÜRP nimekiri Valimisliit Kallaste 2005 hävis, ühtki volikogukohta ei saadud. Volikokku jõudnud erakondade nimekirjadest saatis isiklik edu linnaelanike seas endiselt populaarset Viktor Nukkat (155 häält ehk üle veerandi valimistel antud häältest) ja aasta eest Kallastele elama asunud ärimeest Jaak Üprust (132 häält).
Üprus on telekommunikatsiooni valdkonnas endine staa?ikas tippjuht nii Eestis, Rootsis kui Venemaal ning rahvusvahelise haardega ärimees. Otsides Eestis ilusat rahulikku veekogu äärset kohta, ostis ta kinnistu Kallastel. Nähes linnakese mandumist ja poliitiliste nööritõmbajate moraalitust, otsustas ta kohalikus elus aktiivselt osalema hakata.
Vanemate Nõukogu
Algselt linnapea kandidaadina üles astunud Üprus mõistis, et linna igapäevaelu sobiks tema asemel paremini juhtima omavalitsustööd hästi oskav inimene.
Eelmised kuus aastat naabervalda juhtinud Maie Nisu on silma paistnud eduka projektikirjutajana. Seeläbi on ta toonud valla ahta eelarve kõrvale ehitus- ja arendustegevuseks palju lisamiljoneid. Tema eestvedamisel hakati aastaid kasutuseta seisnud Alatskivi lossile elu sisse puhuma: järkhaaval restaureeritakse mõisahoonet, see on avatud külalistele ja ürituste korraldamiseks.
?Kõige raskemaks tööks pean aga Liivi Muuseumi rajamist,? lausus Nisu. Juhan Liivi elukohal Alatskivi lähedal Rupsis töötab praegu poeedi elu ja loomingut tutvustav atraktiivne väikemuuseum.
Kolmapäevasel linnavolikogu istungil kinnitati ka linnavalitsuse viieliikmeline koosseis. Sellesse kuuluvad peale Nisu veel Malle Hilpus, Uwe Kersna, Urmas Aunin ja Nikolai Kor?evit?. Hilpus peab Kallastel ja Palal apteeki ning on aktiivselt osalenud linna ühiskondlikus elus. Kersna ja Aunin on küll tartlased, kuid väikese linna probleemidega hästi kursis. Kor?evit? töötab vaneminspektorina veeteede ametis.
Möödunud sajandi esimesel poolel ja nõukogude ajal tunti Kallastet kui piirkonna kaubanduskeskust, millest tänaseks pole enam midagi järele jäänud. Linna areng on võrreldes teiste Peipsi-äärsete asulatega seisma jäänud. Ainsa viimase aja silmnähtava positiivse muutusena on linnavalitsuse hoones avatud Peipsi järve tutvustav huvitav püsinäitus Järve Elu Tuba.
Jaak Üprus soovib linnaelu korraldamiseks kokku kutsuda mitteadministratiivse Vanemate Nõukogu, kuhu kuuluvad linna kõige auväärsemad eakad. Nõukogul saavad olema ka aukohtu õigused ja kohustused ning õigus lülitada volikogu päevakorda vajalikke punkte.
Üpruse sõnul on Kallaste põletavamad probleemid sotsiaalküsimuste leevendamine, töö noortega, mullu suletud kutsekeskkooli hoonete saatus, turismivoogude juhtimine, linnavara arukas kasutamine ning heakord.
ANDRES LOORAND
