Teisipäevase seisuga oli Eestis tänavu uppunud juba 67 inimest, neist 35 juulis. Miks uppumissurmasid tänavu sedavõrd palju on ja mida annaks ette võtta, et traagilisi juhtumeid tulevikus vähem oleks, selle üle arutlevad Vooremaa vestlusringis Jõgevamaa päästeosakonna juhataja Jüri Alandi, Jõgeva politseijaoskonna vanemkomissar Valentin Kekišev, Jüri Morozov ja Aivar Kokk.
Uppumissurmade statistika on sel suvel päris kurb. Miks nii on läinud?
Morozov: See tuleneb meie sotsiaalsest käitumisest. Miks upuvad valdavalt mehed? Igasugused uuringud näitavad, et mehed tunnetavad riski vähem. Kui lisada alkoholi mõju, siis ongi selge, miks upuvad peamiselt mehed.
Jõgevamaal ja Eestis üldse on avalikke randu vähe, kuid veekogusid, kuhu lihtsalt sisse hüpata, palju. Järelikult jääb risk enamasti inimese enda kanda. See on pika vinnaga asi: inimeste elujärg peab paranema, et nad vähem elu kaalule paneksid.
Liikluses pole see suvi nii hullusti läinud.
Kekišev: Liikluses hukkunuid kindlasti nii palju ei ole, aga statistika näitab, et Jõgevamaal on võrreldes eelmise aastaga hukkunute arv kasvanud. Põhjust ei oskagi välja tuua. Politsei on omalt poolt püüdnud teha kõik, et vähendada inimohvrite arvu, aga tundub, et kuskil mingi asi on, mis paneb inimest liikluseeskirju rikkuma.
Eesti inimene lihtsalt käitub enda suhtes hoolimatult, olgu siis veekogus või liikluses?
Kekišev: Võib öelda, et Eesti inimene käitubki hoolimatult. Näiteks püüdis kodanik jalgrattaga pimedal ajal teed ületada, valgustamata ja selleks mitte ette nähtud kohas, jäi auto alla ja saigi surma.
Morozov: Õnnetusjuhtumite kõverad on seotud ka majandusega. Kui Eestis on nii palju inimesi tööta, siis see tekitab stressi, mis kandub üle liiklusse, olmesse. Kui inimesel on hea elujärg, siis ta nii riskantselt ei käitu.
Alandi: Uppumissurmasid ei ole analüüsitud ja pikaajalist statistikat pole tehtud. Kindlasti on veel mingi tegur, miks sel suvel plahvatuslikult, eriti juulis, uppunute arv suurenenud on. Seda tegurit ei oska öelda. Mina näen täna kiiret lahendust selles, et tuleks rakendada sanktsioone. Meil kehtivad avaliku korra eeskirjad, mille järgi on avalikus kohas alkoholiga liialdamine keelatud. See keeld ei aita aga vähendada uppunute arvu. Eestlane on üldiselt seaduskuulekas inimene, kes allub sunnile. Kui liikluses muutus järelevalve rangemaks ja trahvisummasid suurendati, vähenes ka hukkunute arv.
Purjus peaga ujumise eest peaks trahvi maksma?
Alandi: Mitte ujumise eest, vaid avalikus kohas alkoholi tarbimise eest, joobes oleku eest. See oleks abinõu, mille saaks kohe tarvitusele võtta.
Ennetusega ei saa aga hukkunute arvu kiiresti vähendada. Jõgevamaal on selles suhtes väga tubli oldud, et meil on 16 aastat läbi viidud aktsiooni „Kaitse end ja aita teist”, mille raames on põhikooliõpilasi haritud tuleohutuse, veeohutuse, liiklusohutuse alal. See on andnud tulemusi.
Morozov: Avaliku korra tagamiseks on kiired meetmed võimalikud, kui selleks ka raha kulutatakse. See tähendab, et politseil peab olema tööjõudu, et nad saaksid ka järveääri kontrollida.
Kekišev: Mina mõtlen, et vaevalt politsei hakkab järve või tiigi ääres valvama ja jälgima. Pigem on see omavalitsuste teema, kus saab tekitada rannavalvegruppe, kellel on õigus kontrollida, tuvastada ebakaineid isikuid ja neid rannast kõrvaldada. Vaevalt me suudame iga veekogu juurde patrulli saata.
Kokk: Juulikuu on viimaste aastakümnete kuumim ja selge see, et igaüks, kes veekogu näeb, tahab end seal maha jahutada. Statistika järgi on uppunud just 50-aastased ja vanemad mehed — täiskasvanud elujõus inimesed, kes peaksid peret toitma ja riigile makse maksma. Ujuja ei ole tavaliselt üksi, vaid koos sõpradega. Kuku raadio on näiteks aastaid korraldanud jaanipäeva eel kaine autojuhi kampaaniat. Tuleks hakata propageerima, et kui minnakse pidu panema, siis on seltskonnas keegi, kellel mõistus jääb alles, mitte ei jää viinaklaasi põhja. Kaine inimene vaataks, et joobes sõbrad ei läheks vette ega autorooli. Meil kõigil peaks olema julgust minna ütlema, et kuule, sõber, ära täna ujuma või autorooli mine, ja kui ise keelamisega hakkama ei saa, siis politseisse helistada. Peaksime alustama iseendast, et meie ja sõpradega selliseid asju ei juhtuks.
Morozov: Riigi võimekus oma inimeste heaolu kaitsta on minimaalne. Selles osas paistavad igalt poolt augud. Ainuke võimalus on kodaniku omavastutus, kui palju on ta motiveeritud enda ja kaaskodaniku eest seisma. Tähtis on, et iga üksikisik saaks aru, et tema elu on väärtus.
Alandi: See jutt ei vii kuskile. Jutt ja sund peab olema tasakaalus.
Kekišev: Kõigepealt peaks inimesi julgustama kaaskodanikke korrale ja mõistusele kutsuma.
Morozov: Sund eeldab ressurssi. Inimestele tuleb luua elamisväärne keskkond. Kui on olemas töö, siis inimene käitub vähem riske võttes. Kui on mureprobleemid kaelas, siis ta joob rohkem ja käitub riskantsemalt.
Kokk: Ma ei ole kunagi sellest aru saanud, et inimesel pole raha ja pere on näljas, kuid tal on raha viina jaoks. Me ei saa alati öelda, et riik või omavalitsus peaks midagi tegema. Igal pool ei ole võimalik kätt ette panna.
Alandi: Mitte midagi mitte millestki ei sünni. Jõgevamaal on kaks avalikku supelranda, kus on mingisugunegi rannavalve, kuidagi hooldatud. Seda on vähe! Omavalitsusi tuleks kuidagi motiveerida ranna eest hoolitsema, aga täna selle peale ei mõelda. Riigi mure on tervikuna see, et meil ei hukkuks mõttetult inimesed, kes loovad lisaväärtust. Aga sinna me panustada ei taha.
Avalikke supelrandu peaks rohkem olema?
Alandi: Otse loomulikult.
Kokk: Riik tegeleb küll sellega, et teise klassi lapsed saaksid ujumas käia, aga see on ka kõik. Tegelikult on seda vähe, pärast teist klassi võiks ujumisõpe olla kuuendas ja üheksandas klassis. On väga oluline, et inimene oskaks veekogus endaga hakkama saada.
Alandi: Riigikaitse on õppekavades sees, aga eluks vajalike oskuste omandamine pole õppekava kohustuslik osa. Sõdades saab praegu palju vähem surma kui liikluses, tulekahjudes, veekogudes.
Kas mure pole selles, et lapsi õpetatakse ujuma basseinis, kus tingimused pole jõe või järvega võrreldavad?
Alandi: Ametlikus ujumiskohas on ohutus tagatud poipiirdega, riskid hinnatud. Tundmatus kohas, kus riskid on suuremad ja inimese enesehinnang ka liiga kõrge, on ohud olemas. Mina propageerin ametlikke supluskohti. Seal pole tagatud absoluutne ohutus, kuid seal on tehtud kõik selleks, et tavaolukorras õnnetused ei juhtuks.
Pole kahtlust, et kui me lastega ei tegele, ujumist ja ohutust ei õpeta, siis teadmisi ka ei tule. 30-aastast õpetada on natuke keeruline ja hilja.
Kekišev: Olen nõus, et alustada lastest, teha neile selgeks elementaarsed oskused liikluses, õpetada käitumist vees, rannas. Viimasel ajal on Jõgevamaal palju probleeme kergliiklusega. Juunist alates on kergliikluses toimunud kuus liiklusõnnetust, kaks nendest hukkunuga. Kelle süül, on iseasi, kuid küsimus on selles, et inimesed ei oska käituda. Inimesed ei hooli endast, kaasliiklejatest, ega jälgi reegleid.
Morozov: Inimese käitumisharjumused kujunevad välja nooruses. Alustada tuleb lasteaiast, et kujuneksid elujaatavad hoiakud. See vähendaks riski oma elu kaotada. Näiteks jäätmehoolduse teemal on olemas lasteaialastele suunatud projektid.
Kogukond kui tervik peaks käituma mõistlikumalt, see tähendab, et kogukonnas peaks olema rohkem inimesi, kes tunnevad päästeteemat, kes oskavad abi anda liikluses jne. Kui kogukond hakkab nii toimima, siis kindlasti jääb surmaga lõppevaid õnnetusi vähemaks. Kuigi elus on omad paradoksid, midagi ikka juhtub alati.
Arendada tuleks vabatahtlikku päästeteenistust, et poleks lihtsalt tuletõrjeauto ja paar meest, vaid et inimesed oleksid koolitatud, konkreetses rühmas hõivatud. Me oleme seda teinud projektipõhiselt, koolitame projektipõhiselt, aga see peaks olema süsteemne.
Alandi: Ma loodan, et ühiskonna eliit, ettevõtjad, tulevad appi, nagu see toimib Rootsis. See pole seadusega paika pandud, vaid kokkulepe, et ettevõtjad koolitavad oma ettevõtte töötajaid nendes valdkondades, millest me täna oleme rääkinud. Rootsis põhjendatakse seda sellega, et kui ettevõtja kaotab õnnetuse läbi ühe oma töötaja, siis see mõjutab tema firma edasist käekäiku. Inimesi koolitatakse mitte ainult tootmisprotsessi jaoks välja, vaid hoolitsetakse, et töötajate ja nende pereliikmetega oleks kõik korras.
Kokk: Lööme täna siis käed, et Jõgeva valla ettevõtete juhid tulevad septembris sinu juurde ja saavad esimese koolituse, et siis selle teemaga edasi minna.
KÜSIS ARVED BREIDAKS
