Kakskümmend aastat tagasi, Eesti teisel ärkamisajal tegeldi muu hulgas innukalt meie ühise mälumaastiku „valgete laikude“ täitmisega. Ühe sellelaadse ettevõtmisena äratati Jõgevamaal uuele elule üks meie esivanemate jaoks tähtis, aga vahepeal lootusetult võssa kasvanud paik — Kassinurme mäed. Nädal tagasi tähistati seal töö-, mõtte- ja tantsutalgutega paiga taasavamise kahekümnendat aastapäeva.
„Esimese Eesti Vabariigi ajal peeti Kassinurme mägedes Palamuse kihelkonna laulupäevi ja muid pidusid,“ ütles elupõline metsamees ja innukas seltsitegelane Kaupo Ilmet. „Seal armastasid jalutamas ja piknikku pidamas käia ka Tartu tudengid ning noored haritlased ja äriteenijad. Eriti soodsalt sai siia sõita puhkepäeviti käigus olnud huvirongiga: sellised rongid olid käigus kogu Eestis.“
Viimased peod peeti Kassinurme mägedes Kaupo Ilmeti teada 1950. aastatel, siis vajus paik mitmeks aastakümneks unustuse hõlma. Ilmeti idee see uuele elule äratada polnud inspireeritud mitte niivõrd paiga Eesti Vabariigi aegsest kuulsusest, vaid selle muinasaegsest tähendusest: asus ju Kassinurme mägedes muinasasula juba seitse tuhat aastat ja linnus kaks tuhat aastat tagasi. Kassinurme hiis on aga üks vanemaid pühapaiku Eestimaal.
„Mina olen ikka tahtnud Eesti rahvale meelde tuletada, et seitsesada aastat orjapõlve, millest me kogu aeg räägime, on meie ajaloos ainult üks võrldemisi lühike episood. Enne seda olime me aga mitu tuhat aastat vaba ning tolle aja kohta jõukas ja kõrge kultuuriga rahvas: vallutajad poleks ju hakanud siia tulemagi, kui siit midagi võtta poleks olnud,“ ütles Kaupo Ilmet.
Kassinurme mägede uuele elule äratamine oli tema silmis just see, mis võimaldas siitkandi rahvale meie muistset vägevust meelde tuletada. Lisapõhjuse aprillis 1989 võsaga võitlusse asuda andis asjaolu, et lähenemas olid ülemaailmsed eesti noorte päevad ning osa eesti juurtega noori pidi toodama ka Tallinnast Jõgevamaad kaema. Kassinurme mäed pidi olema just see ehe ja ürgne eestipärane paik, mida neile näidata.
Aina kenamaks
Et sellises padrikus kahe kuuga midagi ära teha annab, uskus algul vist ainult Kaupo Ilmet ise. Usk hakkas tekkima siis, kui esimesed nelikümmend koormat hagu metsameeste ja kultuurirahva kaasabil Kassinurme linnamäelt ja Kalevipoja silmapesukausist välja said veetud. Jõgeva KEKi ja MEKi abiga rajati tantsupõrand, pingid, trepid, kiik ja lipuväljak, elektrivõrgu mehed tõid kohale elektri. Ainus, mis kakskümmend aastat tagasi alt vedas, oli ilm: nagu ajalehe Vooremaa 1989. aasta 20. juuni numbrist lugeda võib, jäi väliseesti noorte jaoks kenasti ette valmistatud simman paraku pidamata.
See-eest on Kassinurme mäed järgnenud kahe aastakümne jooksul — ikka tänu metsandus- ja kultuuriinimestele, aga ka seltsiliikumise tegelastele ja rollimänguhuvilistele aina kenamaks ja rikkamaks saanud. Siin on peetud folklooripidusid ning tehtud kutseliste ja harrastusnäitlejate osavõtul tasemel teatrit; siit on alguse saanud Eesti vigursaagimistraditsioonid, siia on muinasaegsete eeskujude järgi järk-järgult rajatud palklinnust, mis on omakorda meelitanud siia rahvusvahelise rollimänguseltskonna; siia on geograaf Toomas Pussi ja tema mõttekaaslaste eestvedamisel rajatud suusa- ja matkarajad jne.
„Jõgeva näidissovhoos, kellele siinsed maad kakskümmend aastat tagasi kuulusid, andis Jõgevamaa Metsaseltsile ja kultuuriseltsidele toona vaba voli siin toimetada ja õnneks pole ka seitse eraisikust omanikku, kellele need maad praegu kuuluvad, vastu seisnud Kassinurme mägdede avalikule kasutamisele,“ ütles Kaupo Ilmet.
Erilise auraga paik
Nädalatagune juubelipäev algas töiselt: Jõgevamaa Metsaseltsi ja folklooriseltsi Jõgevahe Pere rahvas vedas kokku oksarisu, riisus lehti ja prahti ning tegi muud kasulikku. Hiljem kuulati arheoloog Ain Lavi juttu muistsete eestlaste ehituskunstist, metsateadlase Lembitu Tarangu juttu pärandkultuuri objektidest metsas ning Võrumaa muusikute jahisarvemängu. Nii metsandus- kui ka muusikaharidust omav Tõnu Vaask, kes võtnud südameasjaks jahimuusika edendamise Eestis, on Kassinurmes olnud üsna sage külaline. Seekord olid tal kaasas Võru muusikakooli vilistlastest noored kolleegid Kristiina Luik, Mihkel Pihooja ning Erki ja Rait Veski. Nende sarvemäng saatis sel päeval töötegemist, vardas küpsetatud metssea söömist ning mitmeid muid toiminguid.
„Tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusele on Eestisse viimasel ajal soetatud päris palju häid pille ning tahaksime head seista selle eest, et igas maakonnas oleks seltskond, kes võimeline jahimuusikat tegema,“ ütles Tõnu Vaask. „Mõniste jahtkonnas, kuhu ma ise kuulun, ei alga igatahes ükski jaht ilma sarvehüüuta ja pillihääl annab teada ka iga looma tabamisest.“
Ilus päev lõppes tantsutalgutega Jõgevahe Pere naisrühma eestvedamisel ning loitsimisega Kassinurme hiies.
„Jõgevahe Pere jaoks on Kassinurme mäed väga eriline paik. See oleks justkui meie päriskodu,“ ütles Jõgeva kultuurikeskuse juhataja ja Jõgevahe Pere eestvedaja Airi Rütter. „Kassinurme tantsuplatsi keskel kõrguvat kaske oleme hakanudki tantsukaseks nimetama ning selle puu kallistamine ja tema ümber tantsimine kuuluvad meie traditsioonide hulka, täpselt nii nagu hiies loitsiminegi. Kassinurmes olles tunnetame erilise selgusega oma juuri. Enamik inimesi, kes selles paigas viibinud, on hiljem tunnistanud, et see on üks ütlemata hea auraga paik.“
Tänusõnu selle paiga elluäratamise ja elus hoidmise eest oli sel päeval põhjust öelda nii paljudele, et kõigi nende üleslugemine on siinkohal võimatu. Olgu nad siinkohal veel tänatud, sest Kassinurme mägedeta oleksime tüki maad vaesemad.
iii
RIINA MÄGI
