Vooremaa toimetusele teatati ühest unustusse vajunud hauast, mis asub Torma kalmistul ja kuhu on maetud leitnant Oskar Põder, kes oli president Pätsi käsundusohvitser.
<br />1928. aastal Tormas sündinud Laine Vaikla sõnul on ta aastaid hooldanud Oskar Põderi hauda, sest see asub tema vanemate matmispaiga kõrval ja Põder oli olnud ka nende peretuttav.
“Tema kodu oli meie kodu lähedal ja ta oli mu emaga üheealine,” rääkis Vaikla. Vanadaamil on kodus alles ka laululeht, mis on pärit leitnant Oskar Põderi ümbermatmistseremoonialt. “Ma ise ei mäleta seda ümbermatmist, aga teada on, et ta leiti 1941. aasta juulis Kastrest kommunistide poolt mõrvatuna ja maeti sama aasta 29. novembril ümber Torma kalmistule,” rääkis Vaikla.
Hauale tekkis kivi
Varem oli Põderi haual olnud üks tagasihoidlik plaadikene, haud ise aga täiesti maha jäetud. Nii korrastasid Vaiklad omaste kalmudel käies ka seda. Mõned aastad tagasi tekkis Põderi hauale aga uus kivi. Kes selle pani, seda Laine Vaikla ei tea, kuid sellest ajast Vaiklad enam naaberplatsi ei hooldanud, arvates, et on välja ilmunud sugulased või on mõni ühiskondlik organisatsioon presidendi adjutandi mälestuse jäädvustanud.
Nüüd, Eesti Vabariigi juubeliaastal, on Laine Vaikla murelik. Leitnandi haual kasvab rohi ja haud ise on jälle unustusse jäetud.
“Ma võrdlen praegust olukorda oma lapsepõlvega. Hingedepäeval käisime meie, kodutütred, alati küünaldega surnuaias Vabadussõja samba juures. Oli niisugune traditsioon. Kas siis nüüd, 90. aastapäeva puhul ei saaks ka kodutütred käia ja Eesti riigile oluliste inimeste haudu korras hoida? Kas siis keegi, muinsuskaitse või Torma vallavalitsus, ei võiks seda oma südameasjaks võtta,” muretseb Vaikla.
Lehe kaudu teada
Vooremaa ei suutnud välja selgitada, kes selle kivi Põderi hauale paigaldanud ja siis unustanud on.
“Kui ma teaksin, et tõesti kedagi ei ole, siis võiksin ju ise edasi selle platsi eest hoolt kanda,” kinnitab Laine Vaikla. Samas on ligi 80-aastasel daamil endalgi raskusi Torma kalmistule pääsemisega, sest bussiliiklus on meil ju just nii tagasihoidlik, nagu ta on.
Vooremaa kutsub aga üles teisigi inimesi, kes teavad meile oluliste inimeste korrastamata haudadest, seda edaspidi lehe kaudu teada andma, et selline asi hinge peale ei jääks. Ehk on niisugusest teavitamisest siiski ka midagi kasu, vahest leidub tulevikus tõesti kodutütreid või muinsuskaitsjaid, kes leiavad mahti oma kodukihelkonna kalmistul ringi vaadata ja mälestusi hoida. Praegu ei pruugi nad unustatud haudadest teadagi.
JAANIKA KRESSA
