|
|
Põllumajandusameti Jõgevamaa Keskuse eestvedamisel hakatakse tänavu uuendama ja ökoloogiliselt tervendama Pajusi ja Põltsamaa valda läbivat Umbusi jõge. Teostatavate töödega muudetakse kvaliteetsemaks keskkonnaseisundit, kaunimaks üldist looduslikku vaatepilti, parandatakse kalade ja jõevähkide elutingimusi ning tagatakse võimalus maaparandussüsteemide toimevõime suurendamiseks. |
Umbusi jõe eriilmelisuse suurendamiseks ja veekvaliteedi parandamiseks rajatakse jõe sirgete ja lagedate lõikude maaparandussüsteemide piirkonnas puistangukärestikke ning paigaldatakse üksikuid kive ja väikesi ülevoole.
“Puistangukärestikud pakuvad soodsamaid varje- ja elupaiku jõevähile, võimaldavad suunata voolu ja tagada vee intensiivsemat segunemist ning paremat aeratsiooni. Üksikute kivide või kivirühmade paigaldamine voolusängi on tarvilik selle omapära paremaks esile toomiseks,” ütles Põllumajandusameti Jõgeva keskuse juhataja Ilmar Tupits. “Kavandatud on tööd ka kobraste populatsiooni reguleerimiseks ja koprapaisude likvideerimiseks. Umbusi jõe korrastataval lõigul on 19 koprapaisu, mille taga on ladestunud üle saja kuupmeetri setteid, mis igal aastal setteid omakorda juurde toodavad. Maaparandussüsteemide eesvooludena toimivad jõed peavad aga olema aga vabavoolsed,” lisas ta.
Head võimalused põllumeestele ja kaladele
Tupitsa sõnul luuakse Umbusi jõel ja selle valgalal tehtavate tööde käigus efektiivsemad võimalused põllumajandustootmiseks. “Põldude korrasolek paraneb oluliselt, kui liigvesi maaparandussüsteemide kaudu eesvoolu pääseb,” kinnitas ta.
Oluliseks elemendiks on Lustivere paisjärvedele rajatavad kalateed. Selles külas asub järjestikku kolm paisjärve, kus on takistatud jõeforelli ja teiste kalade liikumine. Kalapääsude rajamine kindlustab aga neile vaba kulgemise ja kevadise liikumise kudealadele.</span>
Kaasrahastajateks omavalitsused ja ettevõtted
Umbusi jõe uuendamis- ja korrastamisprojekti kogumaksumuseks on üle nelja miljoni krooni, millest Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu eraldas 3,6 miljonit krooni, Põllumajandusameti osalus on 530 000 krooni. Tarviliku omaosaluse tagavad Põltsamaa ja Pajusi vallavalitsus ja mitmed paikkonna ettevõtted. Sellist kollegiaalset lähenemist projektile nimetas Ilmar Tupits igati kiiduväärseks.
Ühe koostööpartneri, aktsiaseltsi Kaltsiit territooriumil asuva Otisaare paekivikillustikukarjäärist väljapumbatava vee kvaliteedi parandamiseks ehitatakse settebassein ja loduala.
“Kuigi praegused majandusolud on põllumehele ebasoodsad, pidasime vajalikuks anda oma panus elukeskkonnale väga olulise ettevõtmise teostamiseks. Tahaks loota, et ka tulevikus leitakse riigi, omavalitsuste ja erasektori koostöös võimalusi sarnaste keskkonnaprojektide elluviimiseks. Samuti vajaksid korrastamist näiteks Põltsamaa jõe kaldad,” rääkis AS Pajusi ABF juhataja Lembit Paal. Põltsamaa vallas on projekti kaasrahastajaks ka põllumajandusfirma Kaavere Agro.
Põltsamaa vallavanema Toivo Tõnsoni sõnul on praegu viimane aeg alustada Umbusi jõe ökoloogilise seisundi tervendamisega. “Kunagisest kaunid forellijõest on praeguseks
saanud lausa mudaauk. Tehtavate tööde tagajärjel muutub aga veekogu ja selle ümbruse olukord tunduvalt paremaks nii looduse kui ka inimeste jaoks.
Tõnson märkis, et kunagi Umbusi jõele ehitatud tammid ja teisedki veetõkked on lootusetult vananenud ja vajaksid uuendamist.
“Põllumajandusameti Jõgeva keskuses töötavad spetsialistid, kellel on pikaajalised kogemused mitmete jõgede ökoloogilisel korrastamisel. Tänu sellele on viimastel aastatel tähelepanuväärselt paranenud Amme, Kullavere ja Laeva jõe seisund. Usutavasti varsti võib samasuguseid positiivseid lahendusi oodata ka Umbusi jõel ning sellega piirnevatel aladel,” lausus Tõnson.
Vajalik töö eurodirektiivi täitmiseks
“Umbusi jõega seotud projektiga piirnevatel aladel asuvad 108 omaniku kinnistud. Omanikel on õigus plaani võetud tööde kohta ettepanekuid teha ja arvamust avaldada. Oma seisukohtade väljaütlemine on igati loomulik. Meie varasemate kogemuste põhjal on aga kohalikud elanikud jõgede korrastamisse, paisude ja settekihtide eemaldamisse alati suhtunud positiivselt ning kui vaja, oleme ikka kompromissi leidnud. Usutavasti võidavadki Umbusi jõe tervendamisel jõe valgalal elavad inimesed, samuti sealsed puhkajad ja turistid. Seda tõestavad ka varasemad kogemused. Rõõm on tõdeda, et Laeva jõe korrastamisel ehitatud Koogi paisud on saanud tõeliseks vaatamisväärsuseks. Neid loetakse Eesti paremateks,” märkis Ilmar Tupits.
“Ühtlasi omab Umbusi jõe tervendamine ka rahvusvahelist tähtsust, sest Euroopa Liidu vee raamdirektiiv nõuab veekogude viimist heasse seisukorda 2015. aastaks,” toonitas ta.
Projekt ja keskkonnamõjude hinnangu valmimine Umbusi jõe uuendamiseks ja ökoloogiliseks korrastamiseks on plaanitud maikuusse, välitöödega kavatsetakse alustada juuli alguses.
iii
JAAN LUKAS
