Eesti turismiäri kaardipaki jagab koroonakriis otsustavalt ringi, kuid võrreldes naabritega on meil peaaegu käes vähemalt üks kõva trump.
ANVAR SAMOST, kolumnist
Arvestades seda, et turism on meie kandi riikide majandustele ligikaudu sama oluline kui põllumajandus ja metsandus kokku ning koroonakriis on just seda sektorit kõige valusamalt tabanud, siis on kummaline kui vähe võrreldes näiteks maasikakasvatusega kohtab arutelu turismivaldkonna kohanemise ja konkurentsivõime üle. Turismiga tegelevad ettevõtted ja teenindussektor laiemalt on aga ka seekord paindlikud olnud, tõsi maksumaksja olulise abiga.
Palga- ja muudest toetustest veel olulisemaks toeks Eesti ja teiste Baltimaade turismile on olnud ühiskondade võimekus tulemuslikult viiruse levik maha suruda.
Soomlased on kohal
Oleme ka Euroopas üldiselt taanduva epideemia kontekstis üks väga turvaline ja piirangutest vaba saareke. Balti reisimull oli Euroopas esimene. Näib, et see on vähemalt piirkonna teistest riikidest pärit ja Baltimaades omavahel liikuma hakanud reisijate näol aidanud raskustes turismiteenuste pakkujaid kõige hullemast pääseda.
Aga võimalik, et erandlikul viirusevabadusel on pikemaajalisemgi mõju kui vaid üheks suveks.
Igal juhul on Eesti pealinnas ja tähtsamates suvituslinnades liikudes pikemata selge, et eriti soomlased ja lätlased on kohal. Samamoodi võib igaüks, kes juunis-juulis Riiga, Jurmalasse, Palangasse või Vilniusesse sattunud, kinnitada, et eestlasi kohtab seal väga palju.
Omamoodi mängib selline poolsunduslik regionaalne turism kindlasti turul kaarte ringi.
Kui meenutada 10 aasta tagust ülemaailmset suurt rahanduskriisi, siis tollal pani majanduslik kitsikus soomlasi kaugemate sihtkohtade asemel Tallinna eelistama ja andis sellega Eesti majandusele tugeva positiivse tõuke. Samamoodi tõi alkoholi- ja autokütuse aktsiisi kiire tõstmine eestlased mõne aasta eest massiivselt Lätti. Aga lisaks odavale laevapiletile või odavale alkoholile leidsid tollases trendis kulgenud reisijad lähedastest sihtkohtadest ka muid väärtusi, mille pärast on uuesti ja uuesti reise korratud.
Eelkõige just eestlaste vaatenurgast on sellel suvel lähiturismi valikutega kaasas käiv teenusepakkujate konkurents laienenud. Kas ikka on mõtet minna Pärnusse, kui sama raha eest saab palju pikemalt suvitada paarsada kilomeetrit lõuna pool? Raske öelda, kas käitumismustrid muutuvad, aga eeldused on olemas.
Autoralli on võimas trump
Leedu riik hakkab sügisest turistidele hüvitama kolmandat hotelliööd. Riia on teinud linnale vaimuka ja ilmselt eduka Eestisse suunatud turunduskampaania. Eesti riik tuletab oma inimestele oluliselt vähem märgatava kampaaniaga meelde, et kodumaal on tore puhata.
Poolkogemata on siiski Eesti kui turismisihtkoha turundajate kätte langenud nimetatute kõrval palju võimsam instrument. Autoralli maailmameistrivõistluste etapp Lõuna-Eestis (seda sündmust tahtsid ka lätlased) on tõeline hõbekuul. Kui nakkuse leviku näitajad alla jäävad, siis on ralli korraldajate ja Eesti turismisektori ühine vastutus ja väljakutse seda mitte metsa lasta.
Kõige tähtsam on, et septembri alguses suure võistluse pärast Tartus ja Otepääl – ning muidugi ka Tallinnas, sest kuidas nad enamasti Eesti ühendatuse eripärasid arvestades ilma selleta ikka pääsevad – mitmeid päevi ja öid veetvad turistid saaksid kogemuse, mis tooks nad meie juurde tagasi ka ilma ralli maailmameistrivõistlusteta. See tähendab, et hinnatase, teenuste kvaliteet, avalik turvalisus, külalislahkus ja miski Eesti omapära, mida keegi ju selgitada ei mõista, peavad kestvalt köitva mulje jätma.
Paraku on juba näha, et võime saada kuulsust ootamatult kalli sihtkohana. Nõudlus kujundab küll hinnad, kuid meie ebaefektiivse turu juures võib ühekordne hinnahüpe omakorda aastateks nõudluse kujundada. Ega midagi muud teha ei ole, kui loota, et enamus majutuse pakkujatest omab pikemat vaadet kui üks kuu.
Ja veel tahaks paluda, et Eesti politsei tagaks autospordi fännide seaduskuulekuse ilma massiivse karistamiseta. Kindla peale on meie politsei selleks täna võimeline, ühelt poolt turvalisust luues, aga teiselt poolt ka Eesti mainet hoides ja kujundades.