Kolm kuud tagasi lahkus meie hulgast spordimees, ajakirjanik ja ühiskonnategelane Ants Paju. Üks märgilise tähendusega asju, mis temast maha jäi, on tema poolt Põltsamaale rajatud Sõpruse park. Möödunud reedel Põltsamaa kultuurikeskusesse kogunenud ümarlaual arutati, kuidas parki nüüd, mil Antsu ennast vedurina ees rühkimas pole, edasi arendada.
Ümarlaua kokkukutsumise mõte käidi välja siis, kui Riigikogu liige ja kahekordne olümpiahõbe Jüri Jaanson augusti keskel Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsaga Sõpruse pargi käekäigu üle mõtteid vahetamas käis. Ümarlaual said kokku Põltsamaa linnavalitsuse, Sihtasutuse Põltsamaa Sõpruse Park, Ants Paju perekonna, 20. Augusti Klubi, Eesti Sportlaste Ühenduse, Jõgevamaa Spordiliidu Kalju jt asjast huvitatud rühmade esindajad. Ümarlauakõnelusi juhtis Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Katrin Rajamäe.
Mingeid otsuseid seekord veel ei langetatud, küll aga käidi välja hulgaliselt ideid, mille põhjal Katrin Rajamäe ja Põltsamaa linnavalitsuse spetsialist Loreida Küppas vormivad Sõpruse parki puudutava kolmeaastase tegevuskava mustandi. See saadetakse ümarlaual osalenud huvigruppidele kommenteerimiseks ja täiendamiseks. Iga kavasse kirja saava tegevuse jaoks tuleb leida ka vastutaja ja rahastamisallikas ning tegevused tuleb ka ajaliselt ritta seada: mis peab tehtud saama esimeses, mis teises ja mis kolmandas järjekorras.
Ideid käidi ümarlauas välja rohkesti. Näiteks pidasid mitu kõnelnut oluliseks, et Tallinna-Tartu maantee äärde saaksid koostöös maanteeametiga paigaldatud parki juhatavad viidad: Eesti kaht suuremat linna ühendaval maanteel liiklejatest ei tea paljud ju üldse, millisest huvitava looga paigast nad mööda sõidavad. Isegi inimesed, kes pargist kuulnud, ei pruugi seda ilma viitadeta ära tunda.
Mälestusvõistlus ja olümpiapäev
Pargi potentsiaalsetele külastajatele mõeldes tehti ka ettepanek töötada välja mingi loogiline marsruut, mida mööda kulgedes külastaja kõik pargi olulisemad objektid ära näeb, ning see tähistada. Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänava sõnul olevat praegu tüüpiline, et inimesed vaatavad kõigepealt ära monumentaalskulptuurid “Kalevipoeg kündmas” ja “Tee Olümposele” ning veel paar asja ja kiirustavad siis oma teed.
Juttu oli ka sellest, et Sõpruse pargis võiks olla külastushoone, kus saaks vaadata pargi ajalugu tutvustavat materjali.
“Esialgu pidasime siiski jõukohasemaks pargile korraliku kodulehekülje loomist,” ütles SA Põltsamaa Sõpruse Park nõukogu liige Tiit Kulu. “Praegu on käivitumas Põltsamaa linna uus kodulehekülg ning sealt võiks juhatada vastav link Sõpruse pargi lehele, kus saaks vaadata parki tutvustavat teksti-, foto- ja filmimaterjali.”
Huvitavaid ideid oli ka spordirahval. Spordiliidu Kalju esimees Uno Valdmets arvas, et tulevikus võiksid hakata Põltsamaal toimuma Ants Paju mälestusvõistlused heitjatele-tõukajatele, kettaheite Ergo maailmamängudel ja TV 10 Olümpiastarti võistlustel võiks hakata aga välja andma Ants Paju nime kandvat eriauhinda.
Eesti Sportlaste Ühenduse president Jüri Tamm käis välja mõtte hakata Sõpruse pargis tähistama rahvusvahelist olümpiapäeva. See on 23. juunil. Ka pidas Tamm vajalikuks koostöölepingu sõlmimist Eesti Sportlaste Ühenduse ja Sõpruse pargi sihtasutuse vahel ning pargile ka selliste koostööpartnerite leidmist, kes aitaksid näiteks kaasaegsete tehnoloogiliste lahenduste abil parki atraktiivsemaks muuta.
Park nagu Ants ise
20. Augusti Klubi presidendi Ants Veetõusme sõnul oli neil Ants Pajuga kokkulepe, et jätkatakse tähismärkide paigaldamist kõnealuse klubi liikmete poolt istutatud puude juurde ning et 20. augusti mälestusmärk tõstetakse veidi kõrgemale alusele.
“Püüame need asjad klubi eestvõttel ära teha ja selleks ka raha leida,” ütles Ants Veetõusme. Klubi liikmed on ka seda meelt, et Ants Paju mälestus tuleks pargis kuidagi (kas mälestuskivi püstitamisega või muul viisil) jäädvustada.
Ants Veetõusme ja mitme teise ümarlaual osaleja meelest on üheks oluliseks lahendamist vajavaks probleemiks asjaolu, et looduskaitsealuse Sõpruse pargi maa kuulub riigile ja selle valitsejaks on Keskkonnaamet, ent pargi arendajaks on hoopis Põltsamaa linna loodud sihtasutus.
“Üldjuhul eeldatakse projektiraha taotlemisel, et maa kuulub arendajale,” ütles Katrin Rajamäe.
Nüüd tulekski mõelda, kas hakata pargialust maad munitsipaalomandisse taotlema või kaasata hoopis riik arendustegevusse.
Kui mõned osalejad leidsin ümarlauajuttude lõpetuseks, et suurem osa räägitust puudutas parki ja selle rajaja mälestuse jäädvustamisest oli vähem juttu, siis SA Põltsamaa Sõpruse Park nõukogu liige Viive Kibena märkis, et park ongi tegelikult ju nagu Ants ise: mida paremini läheb pargil, seda paremini on jäädvustatud Antsu mälestus.
“Hulk ideid on nüüd paberile saanud, aeg näitab, millised neist on elujõulisemad,” ütles Tiit Kulu.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul on Sõpruse park märgilise tähendusega mitte ainult Põltsamaa linnale või ümberkaudsele piirkonnale, vaid sellel on üle-eestiline ja rahvusvahelinegi mõõde.
“Teist sellist kohta Eestis ju polegi, kus oleksid kivisse raiutud kõigi Eesti olümpiamedalistide nimed ja nende rahvasaadikute nimed, kes hääletasid 20. augustil 1991 Eesti iseseisvuse taastamise poolt,” ütles Jaan Aiaots. “Ants Paju alustatud töö vajab igal juhul jätkamist, sest see park on paljude hinges ja meeles.”
Uuesti kavatsetakse kokku saada kuu-paari pärast. Kaugemal elavate inimesed saavad asjadega kursis olla ka interneti vahendusel.
i
RIINA MÄGI
