Ülle Rebane: Jõgevamaa on apteegireformiga peaaegu ühel pool

Tuleva aasta alguses lõpule jõudev apteegireform suuri muudatusi Jõgevamaal kaasa ei too, sest maakonna 15 apteegist ja haruapteegist juba 13 kuuluvad proviisoritele. Reform lahutab 1. aprilliks Eestis ravimite jae- ja hulgimüügi ning apteeke võivad pidama jääda vaid proviisorid.


„Viis aastat kestnud apteegireform toob Eesti apteegindusse põhimõttelise muutuse, sest lahutab ravimite jae- ja hulgikaubanduse ning annab apteegis jämeda otsa taas proviisoritele,“ ütleb Eesti Apteekrite Liidu juhatuse esinaine  Ülle Rebane. Põltsamaa Uut apteeki pidav proviisor on ka apteegireformi üks eestvedajatest.

Proviisori sõna peab apteegis kehtima

 Kui praegu võib kes tahes apteeki pidada, siis alates 1. aprillist tohib üldapteekides enamusosalus kuuluda vaid proviisorile. „Kui praegu kuuluvad paljud apteegid ravimite hulgimüüjatele, siis apteegireformi tulemusel peavad nad osaluse või apteegi müüma,“ ütleb Ülle Rebane.

Apteegireform lähtub tema sõnul mõttest, et sõltumatu apteegiteenuse tagamiseks peab viimane sõna apteegis kuuluma proviisorile. „See tähendab, et apteek peab kuuluma proviisorile, kes on oma eriala aastaid ülikoolis õppinud,“ lisab Rebane.

Praegu kuuluvad üle poole 492 Eesti apteegist veel mitteproviisoritele. „Enamasti on tegemist suurte ja rahvusvaheliste apteegikettidega ning seal on huvidekonflikt kerge tekkima,“ räägib proviisor. „Proviisor lähtub oma apteeki pidades kutse-eetikast, mis ei luba tal majanduslikke eesmärke tervishoiupõhimõtetest ettepoole tuua. See on põhimõtteline vahe, mis paneb ketiapteegis töötava tubli proviisori teinekord keerulisse olukorda.“

Sisuline huvidekonflikt tekib Rebase sõnul sellest, et apteegiketi omanik määrab, milliseid konkreetseid preparaate tema apteegis müüakse (eriti kallimate ravimite puhul), mitte see ei tulene konkreetse piirkonna patsienttuuri vajadustest.

„Suured ravimiketid valitsevad kogu apteegisektorit ja nende tegevus pole läbipaistev ei klientidele, töötajatele ega riigile. Kui sinu ettevõte toodab ravimeid, tegeleb nende hulgikaubandusega ja peab ka apteeke, kes peab toodetud ravimid maha müüma, siis on huvidekonflikt lihtne tulema,“ lisab Rebane. „Patsiendile sobivaim ravim ei pruugi aga olla selles sortimendis, mida ketiapteek peab patsiendile pakkuma.“   

Ravim pole leivapäts

Samuti pole proviisori arvates apteek koht, kus innustada inimesi ikka rohkem ja rohkem medikamente ning tervisetooteid ostma ning tarbima. „Tervisemurega inimestes tuleb apteegis näha patsiente, mitte kliente. Hea tulemus on seegi, kui pärast nõustamist lahkub patsient apteegist ostu tegemata. Kui apteegid kuuluvad proviisoritele, pole tegu tavalise äriga, vaid terviseteenusega selle sisulises mõttes.“

Ülle Rebane rõhutab, et apteeki ei tohi näha tavapärase äriettevõttena, sest ravimid ei ole tavakaup. „Kui ravimeid kasutatakse vajaduseta või vääralt, võivad nad tervist oluliselt kahjustada ilma, et inimene oleks võimeline sellest manustamise hetkel aru saama,“ räägib Rebane.

„See eristab ravimeid oluliselt kõikidest teistest tavakaupadest, mille puhul on ostja üldjuhul pädev otsustama toote vajaduse ja meeldivuste üle. Ravimite puhul saab olla lähtekohaks, et iga ravim on mürk ja nende tarvitamisel on vaja asjatundlikku juhendamist ja nõuannet. Ka ohutuks peetavate valuleevendajatega on võimalik oma tervisele väga palju liiga teha.“

Eesti Apteekrite Liidu juhatuse esinaise Ülle Rebase kinnitusel oleks kõige õigem ja patsiendile kasulikum, kui apteek seotakse taas esmatasandi tervishoiuteenusega. „Apteek peaks töötama koostöös perearstidega, proviisor teab inimesi ja nende tervislikku olukorda, oskab anda parimaid soovitusi ravimite valikul ja hinnata nende koosmõju,“ ütleb Rebane.

„Näiteks Soomes tasub omavalitsuse teenuse eest, kus proviisor tuleb ravimeid tarvitavatele inimestele koju, analüüsib nende poole tarbitavaid ravimeid ja hindab nende koosmõju.“

Jõgevamaa on üsna erandlik

Rebase sõnul on apteegireformi lõpulejõudmine juba pannud proviisorid ja perearstid otsima koostöökohti. „Perearstid pole valmis asuma koostööle suurte ravimikettidega, kuid neil on tugev valmisolek võtta oma meeskonda proviisorapteegid, sest Eesti ülekoormatud meditsiinisüsteemis tuleb võtta kasutusele kõik ressursid,“ lisas Rebane.

Kui Eestis tegutseb Ravimiameti andmetel 492 põhi- ja haruapteeki, millest juba praegu kuuluvad täielikult või osaliselt proviisoritele 200, siis Jõgevamaa 15 apteegist ei kuulu proviisoritele vaid kaks.

„Meie maakond on sellega üsna erandlik ja viis aastat kestnud reform jõuab Jõgevamaal ilmselt esimeste seas lõpule. Suuri muudatusi apteekide paiknemises ilmselt ei tule,“ selgitas Ülle Rebane.

Küll ütleb ta, et viis aastat tagasi välja kuulutatud reform on tänaseks oma töö juba teinud. „Arvestades suurte apteegikettide agressiivsust ja toonaseid suundumusi, poleks praegu Eestis 200 proviisorapteeki. Suunamuutus andis proviisoritele tagasi usu oma eriala tulevikku.“

Apteegivõrk Jõgevamaal

Jõgevamaal on kokku 15 apteeki ja haruapteeki, neist on 12 põhiapteegid ja 3 mõne apteegi haruapteegid

Jõgeva linnas:

4 apteeki ja 1 haruapteek (kokku 5)

Neist:

* 3 on nõuetele vastavad (põhiapteek, mis on proviisori enamusosalusega).

* 1 apteek kuulub 50/50 kahele proviisorile

* 1 haruapteek, mis kuulub 01.04.2020 sulgemisele või ümberkujundamisele apteegiks (kuulub proviisoritele)

Põltsamaa linnas:

4 apteeki

Neist:

* 3 apteeki kuuluvad proviisoritele

* 1 apteek on hulgimüüjale kuuluva apteegiketi omanduses

Mustvee linnas:

1 apteek ja 1 haruapteek (kokku 2)

Kuna tegemist on alla 4000 elanikuga linnaga, saab haruapteek tegevust jätkata 

Apteek ja selle haruapteek kuuluvad ühele proviisorist omanikule

Maakonnas:

* Palamuse apteek ‒ proviisoriapteek

* Torma apteek ‒ proviisoriapteek

* Puurmani apteek ‒ proviisor-juhataja omab 50 % apteegist

* Avinurmes asuv Kondivalu apteegi haruapteek – kuulub hulgimüüja apteegiketile

Andmed: Eesti Apteekrite Liit

MERIKE KASK

blog comments powered by Disqus