Väiksema veisekarjaga majapidamised on Eestis lausa haruldusteks saanud. Üks neist asub Jõgeva vallas Ellakvere külas, kus Rein ja Maie Kinks Ullamäe talu peavad.
Rein Kinks meenutas, et Ullamäe talu osteti 1992. aastal, kui rubla kukkus ja Eesti kroon asemele tuli. „Lagunenud majapidamise ostsime 100 krooni eest. Varem elasime Jõgeva alevikus,” rääkis Rein, kes töötas Jõgeva riigimajandis masinamehena. Maie oli siis ametis katlamajas, samuti sööklas. Tegelikult alustasid Kinksid talupidamist juba 1980. aastate lõpul, kui legendaarne majandijuht Mart Uudla neile selleks maad ja hooned eraldas.
„Talupidamise algul viisime piima veel piimapuki peale, kust see edasi Jõgeva piimatööstusse sõidutati. Seejärel müüsime piima Palamuse meiereisse. Sellist kogust, mida vedada näiteks E-Piima Põltsamaa meiereisse, meil aga polnud. Hakkasin siis piima müüma Jõgeva aleviku inimestele,” meenutas Maie Kinks.
„Praegu toome piima müügiks peamiselt Jõgevale, enamasti nn üleraudtee linnaossa, näiteks Roosi tänava kanti. Mitmete püsiklientidega oleme kokku leppinud kindla koha, kuhu piimanõu jätta, olgu selleks siis saun või elamu trepp. Soovijaid on kahjuks vähemaks jäänud,” lisas Maie. Tema sõnul ostavad talupidajalt piima veel eakamad inimesed. „Aeg teeb siin oma töö, kes kolib elama laste juurde, kes hooldekodusse. Üldiselt ostjaid veel jätkub, sest vanem põlvkond soovib ikka ehtsat maapiima. Nemad on sellega harjunud.”
Kati, Triinu ja Mooni
Praegu on Ullamäe talus kolm lehma, kaks musta-valge kirjut (holsteini tõugu) ja üks punane. „Üks on Kati, teine Triinu ja kolmas Mooni. Kõige paremini annab piima Kati, kelle ostsime aktsiaseltsist Perevara,” ütles Maie.
„Samuti peame ligi paarikümmet lihaveist, keda hakkasime kasvatama neli aastat tagasi. Lihaveised viime Võrumaale Sänna külas asuvasse firmasse, kust need omakorda edasi Rakverre turustatakse. Raha oleme kätte saanud umbes kümne päeva jooksul,” rääkis Rein Kinks.
Kodusel toidulaual oma veiste liha ei tarvitata. „Korra lasime ühe lihalehma vorstiks teha. Aga sellega on igavene jama. Lihtsam on vorsti poest osta,” tunnistas Maie. Oma lehmade piima joob Ullamäe talu pererahvas muidugi küll ja pakub lahkesti ka külalistele. Samuti valmistab perenaine kohupiima, nagu seda vanasti taludes tehti ning küpsetab ka kohupiimakorpi.
Peremehe sõnul raskendavad taluloomapidamist ka mitmete spetsialistide puudumine või nende kättesaamise keerukus. „Näiteks pole loomaarste ega seemendustehnikuid. Kõik nad on kuhugi kadunud. Hea, et kogenud veterinaarilt Enn Angerjärvelt saab ikka veel nõu küsida.”
Perenaine Maie lausus, et loomapidamine on Ullamäe talus suuresti harjumus, elulaad või lausa hobi.
Peremehe sõnul hoiab igapäevane liikumine füüsiliselt vormis. „Kui hommikuse laudatöö ära teed, siis on justkui ka hommikuvõimlemine tehtud.”
Rein on loomakasvatusalaseid kogemusi saanud ka omal ajal Jõgeva näidissovhoosi Võidu osakonnas töötades. „Nii tean näiteks, mida teha, kui lehm poegima hakkab. Ega linnas elav noorem põlvkond eriti maaelu enam tunne. Ja kus see laps seda lehma ikka näeb.” Maie lisab, et neil on olnud võimalik näidata oma majapidamist ka lasteaia Rohutirts mudilastele. „Nad vaatasid ja uurisid siin põhjalikult. Lapsed nägid veel ka sigu, aga nende pidamise pidime ära lõpetama seakatkupuhangu tõttu Eestis.”
Ullamäe talul on üle 30 hektari põllumaad ja ka oma mets, kust endale küttepuud saadakse. Põllutöömasinateks on talus kombain ja traktor. Silmaringi avardamiseks on Maie ja Rein külastanud teisi majapidamisi avatud talude päevadel.
„Sadala kandis uudistasime firmat Sadala Mahe ja Ookaku külas Miku talu, kus oli valminud uus laut. Olgu suurem või väiksem majapidamine – loomapidamisel on oluline ikka loomadest hoolida,” kinnitas peremees.
Tuleb uusi elanikke
Kinkside sõnul on mitmed nooremad pered Ellakverre elama kolinud. „Siia motiveerib kodu looma ka hea asukoht Jõgeva linna lähedal. Tühje maju siin õieti polegi. Ka meie tütrepoeg Sander ehitab meie lähedusse maja. Kinkisime talle maa. Ta on maal kasvanud ja talle meeldib maaelu,” kinnitas Maie.
„Loodetavasti saab Sanderist tulevikus minu mantlipärija. Tänu temale oleme Maiega juba ka vanavanavanemad,” täiendas Rein ja lisas, et teine tütrepoeg Silver õpib Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis. Maiel ja Reinul kaks tütart ja neli lapselast.
Toas olid välja pandud lapselaps Kertu maalid, kus mitmel kujutatud hobuseid. „Ta lõpetas Jõgeva kunstikooli ja tema maalid olid vaadata ka spordikeskuse Virtus näitusel. Kertu harrastab ratsutamist, mida on võimalik teha ka Ellakveres,” kõneles vanaema Maie.
„Gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud Liina õpib Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, Lenna aga Siimusti algkoolis ning harrastab Virtuses võimlemist.”
Maie enda sünnikodu on Jõunes, Rein on pärit Jõgeva aleviku lähedalt, sealt, kus kunagi tegutses Stalini-nimeline kolhoos. Kokku said nad seitsmekümnendate aastate algul ning pulmad peeti Jõgeval restoranis Kosmos.
Maie Kinksi hobiks on aiandus. Nende koduaias kasvab palju lilli, puid ja põõsaid. Maie kuulub ka Jõgeva Aianduse ja Mesinduse Seltsi juhatusse. „Külastame seltsi liikmetega kauneid aedu mitmetes Eestimaa paikades. Tuleval aastal kavatseme sel eesmärgil sõita Noarootsi. Mitu uut liiget olen seltsi saanud tänu suhtlemisele piima müües,” rääkis ta. Reinul eraldi hobisid pole, sest suur osa vabast ajast kulub masinate hooldamisele ja remontimisele.
„Elama peab, ega see virisemine midagi paremaks ei tee,” iseloomustasid Ullamäe talu perenaine ja peremees elu tänases Eestis.
JAAN LUKAS
