Tänavu möödub 130 aastat Eesti rahvuslipu sünnist. Sel puhul õmblesid Põltsamaa Käsiteokoja perenaised Katre Arula ja Kersti Pook eelmisel neljapäeval käsiteokojas valmis koopia 130 aasta tagusest rahvuslipust ning seda kasutatakse 4. juunil Põltsamaal toimuvatel Eesti lipu 130. sünnipäeva pidustustel.
Katre Arula rääkis, et viis aastat tagasi lavastas Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav Eesti rahvuslipu saamise loo, mida etendatakse taas tänavu 4. juunil.
Originaallipu õmbles Põltsamaal 130 aastat tagasi valmis Põltsamaa kihelkonna koolmeistri Gustav Beermanni tütar Emilie Beermann. Seoses sellega tekkis Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunikul Kadri Sunil idee õmmelda Põltsamaal seekordse suure juubeli eel väljanägemiselt sarnane lipp. Katre Arula sõnul on nende õmmeldud sinimustvalge ka originaalile sarnaste mõõtmetega.
Väärikas õmblustöö äratas aukartust
130-aastase lipu mõõtmed on 175×375 sentimeetrit, selle ülemises ja alumises servas on narmad. Originaallipul on need nelja sentimeetri pikkused, käsiteokojas õmmeldud lipul aga seitsme sentimeetri pikkused. Kangad lipu õmblemiseks telliti lipuvabrikust.
Et lippu 4. juuni pidustustel kasutada saaks, tuleb sellele valmistada spetsiaalne varras, mille pikkus on vastavuses lipu suurusega. Kersti Pook lausus, et mastilippudel ja vimplitel on ette antud, kui palju need maja katuseharjast kõrgemal peavad olema, kandelippudele sellist nõuet kehtestatud ei ole.
Pärast etendust viiakse äsja valminud lipp EELK Põltsamaa kirikusse, kus see õnnistatakse ning vardasse hõbenaelad lüüakse. Edaspidi tuuakse ajaloolise lipu koopia välja Põltsamaa linna olulisematel sündmustel. Kadri Suni avaldas arvamust, et selle võiks kaasa võtta ka Tallinnas toimuvale üldlaulupeole.
Tegelikult oli selle trikoloori õmblemine käsiteokoja perenaistele mõnes mõttes isegi keerulisem kui originaallipu õmblemine 130 aastat tagasi, sest vana lipp oli kahepoolne ja õmblusvaru jäi kahe kangakihi vahele. Käsiteokojas valminud lipp on aga ühekordsest kangast, mis eeldas spetsiaalset õmblust, et lipp mõlemalt poolt kena välja näeks. Katre Arula tunnistas, et kangale kääre sisse lüües tekkis tal töö vastu aukartus. Tema sõnul oli see õmblemise mõttes lihtne, kuid emotsionaalse poole pealt äärmiselt vastutusrikas töö, mis isegi käed kergelt värisema võttis. „Tundsin, et selle väga erilise õmblustöö ajal oleks pidanud siin kõlama rahvuslikud laulud,” rääkis ta.
Enne õmblustöö juurde asumist suhtles Kersti Pook lipuvabriku esindajatega ja sai nendelt ka lipu õmblemiseks loa.
Lipu õmblemine on ajalootunni teema
Põltsamaal on saanud traditsiooniks, et viiendate klasside õpilased käivad käsiteokojas väikesi lehvituslippe õmblemas. Viienda klassi ajalootundides on lipu õmblemine üks käsitletavatest teemadest. Paralleelselt lipu õmblemisega õpitakse koolis ka lipulaulu, muuseumis tutvutakse lipu ajalooga. Lippe õmmeldakse vanade käsiõmblusmasinatega, üks väike trikoloor valmib 3-4 õpilase koostööna. Käsiteokoja perenaiste sõnul imestavad nad ikka ja jälle selle üle, kui agaralt just poisid lippu õmblevad. Aasta tagasi jõudis üks grupp poisse õmblustöö juures tekkinud vaidluses järeldusele, et õmblejat ikka lipu tegemise ajal vahetada ei tohiks, muidu ei tule lipp nii ilus.
Tänavu tulevad lapsed käsiteokotta lippe õmblema 3. juunil, et neid siis järgmisel päeval kasutada saaks. Katre Arula ja Kersti Poogi sõnul oli nende soov uue lipu õmblemisega laiemale avalikkusele teada anda, et esimene sinimustvalge õmmeldi valmis just Põltsamaal. Päris esimene lipp oli kõigepealt üliõpilasseltsi sümbol, kuid neljapäeval Põltsamaal valmis õmmeldud rahvuslipp sellisele auväärsele positsioonile ei pretendeeri. See on lihtsalt nostalgiline meenutus, mida ka praktiliselt kasutada saab.
Lipumeistrid tunnistasid siiski, et oleksid juba ette uhked ja tänulikud, kui ka nende poolt valmis õmmeldud lippu näiteks saja aasta pärast sama põhjalikult uuritaks ja sellest sama palju hoolitaks nagu 130 aasta eest sündinud trikoloorist.
i
TOOMAS REINPÕLD
