Loodushuvilistel jõgevamaalastel tasub lähiajal Tartusse tõtata, sest seal avas pärast pikka pausi taas uksed ülikooli loodusmuuseum. Eesti vanim muuseum on nüüd üksiti moodsaim.
Kui muuseum 2012. aasta kevadel remondiks ja ekspositsiooni uuendamiseks suleti, ei arvanud keegi, et sunnitud paus ligemale nelja aasta pikkuseks kujuneb. Mõningate hankeprobleemide tõttu see siiski nii läks. Ent nüüd võivad muuseumi töötajad vahepealsed mured unustada ning tunda uhkust sisuka, esteetiliselt nauditava ja tehniliselt nüüdisaegse ekspositsiooni üle. Mõistagi tunnevad selle üle rõõmu ka külastajad.
Kui varem olid geoloogia- ja zooloogiaalane väljapanek Vanemuise 46 hoone eri tiibades, siis nüüd on mõlemad koondatud endistesse zooloogiamuuseumi ruumidesse ning uute teemadena on sisse toodud ka botaanika ja mükoloogia. Tänu rõdukorruse väljaehitamisele, sai muuseum arvestatava koguse lisapinda. Läbi kahe korruse avanevad vaated teevad muuseumi ka palju atraktiivsemaks.
Loodusmuuseumi uus püsinäitus kannab pealkirja “Maa. Elu. Lugu” ning see juhatab külastaja Maa ja elustiku arenguloo kaudu tänasesse päeva.
“Inimesi, kes uue ekspositsiooni loomisel ühel või teisel viisil kaasa lõid, oli kokku paarsada,” ütles ülikooli loodusmuuseumi kommunikatsioonijuht Eva-Liisa Orula. “Enam kui miljonist muuseumi teaduskogus leiduvast objektist on välja pandud ligikaudu seitse tuhat. Paljud asjad on tuttavad juba meie vanast ekspositsioonist, ent on nüüd hoopis atraktiivsemalt eksponeeritud. Vanale on aga lisatud uut ja moodsat, näiteks ekraane, kust saab vaadata videolõike, animatsioone jne.”
Loomade marss
Elurikkuse saalis köidab kindlasti vaatajate tähelepanu väljapanek, mis on nimeks saanud “Loomade marss”. Hiiglaslik vitriin on täidetud loomatopistega, mis on paigutatud liikide süstemaatika alusel. Ehkki marssimas võib näha ka tunduvalt suuremaid ja eksootilisemaid loomi, tekitab Eva-Liisa Orula sõnul praegu publikus suurimat elevust suhteliselt ilmetu väljanägemisega šaakal — uudisliik meie loomastikus.
“Näete, vitriiniklaas on šaakali koha peal üsna näpujälgi täis,” ütles Eva-Liisa Orula muiates.
Tema sõnul tegid vanad topised läbi põhjaliku korrastuskuuri. Studio Viridis topisemeistritel jätkus tööd mitmeks aastaks. Osa topiseid on eksponeeritud elumustrite saalis asuvates dioraamides. Need kujutavad Tartu meridiaanil eri laiuskraadidel paiknevaid kooslusi.
Putukasaalis paneb liblikate väljapanek suisa ahhetama: loodus ise on ikka andekaim disainer ega eksi värvide kombineerimisel mitte kunagi. Eriti vahva on vitriin, milles lahtiste tiibadega liblikate alla on asetatud peegel: sealt paistab ka tiibade alumine ja tavaliselt ilmetum külg.
Geoloogiasaali keskmist vitriini kutsutakse Eva-Liisa Orula sõnul naljatamisi juveelipoeks: seal võib näha atraktiivsemaid mineraale.
Milline on nefriit?
“Mineraalid on praegu kuum teema tänu vastvalminud Eesti filmile “Must alpinist”,” ütles kommunikatsioonijuht. “Kõik tahavad teada, milline on see nefriit, mida tudengid filmis Siberist otsima sõitsid.”
Uuenenud muuseumi on kujundatud seminariala, kuhu mahub istuma kolm-nelikümmend inimest.
“Siin hakkame loodusteemalisi filmi- ja vestlusõhtuid korraldama,” ütles Eva-Liisa Orula.
Seminarialal on koha leidnud ka muuseumi üks vanemaid eksponaate, üle saja aasta vana kaelkirjakutopis.
“Kui Tartu ülikooli varasid Esimese maailmasõja ajal Voroneži hakati viima, olevat see topis tükk aega Tartu jaamas perroonil seisnud. Kas see lõpuks Voroneži jõudis või mitte, seda ei tea keegi. Praegu on see igatahes siin,” ütles Eva-Liisa Orula ja lisas, et põnev “elulugu” on paljudel loodusmuuseumi eksponaatidel. Loodusmuuseum ise on aga Eesti vanim muuseum üldse: sellele pandi alus juba 1802. aastal.
Ülikooli loodusmuuseumi uus püsiekspositsioon ja õppeklassid valmisid Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel.
“Vaadata on meil praegu väga palju, nii et soovitame muuseumi külastamiseks varuda vähemalt kaks tundi. Veelgi parem on käia muuseumis mitu korda ja keskenduda iga kord kindlale teemale,” ütles Eva-Liisa Orula.
RIINA MÄGI
