Teadetesse rahvakogu kokkukutsumise kohta suhtusin esialgu skeptiliselt. Võib-olla püütakse rahva rahulolematust lihtsalt hajutada? Kui koju ilmus Emori küsitleja ettepanekuga osaleda, siis nõustusin. Tundsin, et kodanikuna tuleb aidata oma riigi probleemidele lahendusi otsida.
Tutvusin korraldava komisjoni poolt mulle saadetud arutlusele tulevate teemadega ja uurisin ekspertide Ülle Madise ja Kaarel Tarandi selgitusi seadusandluse kohta. Oma arvamuse kujundamiseks küsitlesin tuttavaid.
Lauajuhiks noor asjalik vabatahtlik
6. aprillil tuli laululaval üles leida oma laudkond. Selles töörühmas, milles mina osalesin, arutles koos lauajuhiga üheksa inimest. Laudkonna liikmed olid tulnud Tartu linnast, Tartu-, Valga- ja Võrumaalt, Haapsalust ning mina Jõgevamaalt. Laudkonnas olid ülekaalus vanemad inimesed. Noorust esindas üliõpilane, keskiga ettevõtja ning sotsiaaltöötaja. Mitu inimest olid osalenud kohalike omavalitsuste volikogudes. Mehi neli, naisi viis. Võib-olla moodustasimegi läbilõike Eesti ühiskonnast. Lauajuhiks oli noor asjatundlik vabatahtlik.
Arutlemise hõlbustamiseks saime abimaterjalid. Iga teema juures oli selgitus, kuidas toimib asi praegu, mida positiivset võivad kaasa tuua muudatused ja millised võiksid olla negatiivsed tagajärjed. Lisaks võis keerulisema küsimuse selgitamiseks lauda kutsuda eksperdi. Meie kasutasime seda võimalust valimiste teema juures. Ekspert selgitas kompensatsioonimandaatide jaotamist.
Võimu juurde on vaja teistsuguse mõtteviisiga inimesi
Julgen arvata, et rahvakogulased ei olnud rumalad ega aruteluks ette valmistamata. Arutelu oli elav. Lauajuht haaras kõik mõttevahetusse ning jälgis, et ükski nüanss ei jääks tähelepanuta.
Hääletamisel otsustati oma sisetunde järgi, survet ei avaldatud.
Mina toetasin hääletusel arvamust, et riigikogu on kohustatud rahva seas suure toetuse saanud ettepanekuid arvestama. Et riigikogusse pääseksid ka teistsuguse mõtteviisiga erakonnad ja üksikkandidaadid, tuleks lihtsustada erakondade loomist ja alandada valimiskünnist. Erakondade rahastamisel peaks riik toetama kõiki valimistel osalenud erakondi, mitte ainult võimule pääsenuid.
Hääletati ka reklaamipiirangute poolt. Rahvas ei vaja suuri klantspilte ja kõlavaid lubadusi, vaid asjalikku selgitust erakonna eesmärkide kohta. Valija peab tundma, et tema hääl otsustab midagi. Valituks osutunud peavad ka riigikogus tööle asuma. Hääli tuleks üle kanda neile, kellel suurem valija toetus, mitte neile, kes on partei nimekirjas eespool. Riiki ei peaks äriühingutes esindama riigikogu liikmed ning esindaja roll ja vastutus peaksid olema kehtestatud seadusega. Tehtud ettepanekud ei too kiireid muudatusi, kuid peaksid võimu juurde aitama teistsuguse mõtteviisiga inimesi.
Paljud jätsid tulemata
Minu antud hääled ühtisid enamuse omadega. Kahes küsimuses hääletasin teisiti. Ma ei pooldanud ebaseadusliku annetuse eest erakonnale kriminaalkaristust, vaid raha suunamist riigieelarvesse. Ma ei pooldanud ka kandideerimisel kautsjoni kaotamist ja selle asendamist toetusallkirjadega. Suurde poliitikasse tahtja võiks ka ise kahe alampalga suuruse isikliku riski võtta.
Päev oli pikk ja pingeline, kuid väsimust ei tundnud ja igav ei hakanud.
Minu jaoks oli see huvitav kogemus. Eri paigust, eri vanuses, erineva elukogemusega võhivõõrad inimesed arutlesid rahulikult, soovides Eestis midagi paremaks muuta. Rahuliku koostöö võimalikkus oligi suur positiivne elamus. Eufooriasse siiski ei sattunud, sest üleöö ei sünni midagi. Kripeldama jääb see, et paljud jätsid tulemata. Kas rahvakogu ettepanekud ka rakendust leiavad, näitab aeg.
i
ANNE SCHASMIN
