Balti riikide elanikel puudub pensionile jäämiseks valmistumisel selge siht ja arusaam oma tulevase pensioni suurusest.
SEB uuringu põhjal valminud Balti pensionivalmiduse indeks näitab, et tulevaste pensionäride ootuste ja tegeliku sissetuleku vahel pensionieas on suured käärid. Oodatav sissetulek pensionieas on tegelikust kümme protsenti väiksem ning lahknevus on suurim madala sissetulekuga inimestel.
Kõige suuremad soovid tulevase pensioni osas on Eesti ja Läti elanikel, kes tahaksid saada vastavalt 91 ja 93 protsenti pensionieelsest palgast. Leedu vastav näitaja ulatus vaid 78 protsendini. Sealjuures arvatakse Eestis, et tegelik pension on umbes 51 protsenti pensionieelsest sissetulekust, Lätis on see näitaja 61 ja Leedus 69 protsenti . Tegelik pension ulatub sõltuvalt riigist vaid 33 kuni 40 protsendini viimasest pensionieelsest sissetulekust. Nii suur erinevus soovide, ootuste ja tegelikkuse vahel viib olukorrani, kus üleminek palgalt pensionile muutub materiaalselt raskeks.
Täna pensionile minev inimene peab arvestama seni saadud palgast umbes poole väiksema summaga. See on kindlasti tuntav majanduslik löök, eriti väikese sissetulekuga inimestele. Väidet kinnitavad ka uuringutulemused. Kaks kolmandikku just pensionile läinud vastajatest tõdeb, et uue sissetulekutasemega harjumine kujunes nende jaoks raskeks. Kolmandik aga tunnistab, et pidi oma pensionieas saadava sissetuleku suurendamiseks aktiivsel tööperioodil tõepoolest rohkem panustama.
Mida suurem on tegelik pension, seda väiksemal määral peab palga ja pensioni erinevust katma riik. Madalapalgalised aga moodustavad riskirühma, kus juba pensioni ja senise igakuise sissetuleku kümneprotsendiline vahe tekitab märgatavat majanduslikku ebastabiilsust ja ohustab toimetulekut.
Tänase pensionivalmiduse Balti riikides võib kokku võtta ühe lausega: elanikud teavad pensionist üsna vähe, ootavad liiga palju ja ei tee olukorra muutmiseks suurt midagi. Paljuski on see tulemus üllatav, sest Eestis kehtib tänane pensionisüsteem juba enam kui kolmteist aastat.
Uuring viidi läbi koostöös TNS-i turu-uuringute firma ning Riias asuva Stockholmi Majanduskooli jätkusuutliku äritegevuse keskusega. See hõlmas kõiki kolme Balti riiki ja sellel osales 2400 eraisikut. Alates käesolevast aastast hakatakse uuringut läbi viima igal aastal, et tuua välja muutused nii pensionisüsteemides kui ka inimeste heaolus ja hinnangutes.
TRIIN MESSIMAS, SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse liige
