Toitumise rolli elukvaliteedile ei saa ülehinnata, sest see mõjutab nii meie eluiga, vaimset tervist, füüsilist võimekust, keskendumisvõimet, produktiivsust kui ka välimust. Samas ei ole tervislikuks toitumiseks vaja tellida kalleid toitumiskavasid, pigem tuleks jälgida toitumise põhireegleid.
Tervislik toitumine ei tähenda igavat toidulauda ja maitsvatest toitudest loobumist, vastupidi, toit peab olema mitmekesine ja täisväärtuslik ning süüa tuleb nii palju, kui keha vajab. Üksluine toit võib jätta ilma mitmest vajalikust toitainest ning pidev sama toidu söömine tekitada mõne toitaine või lisaaine ülekülluse. See nõrgestab omakorda immuunsüsteemi ning haigused hakkavad kiiremini külge.
Kui saadud energia ületab kulutatud energia, muudetakse liigne rasvmassiks, mille tulemus on lõpuks ülekaal ja rasvumine, mis on väga paljude haiguste riskitegur. Uuringute andmetel võib arvata, et umbes kolmandik Eesti lastest on ülekaalulised või rasvunud ning nende osakaal on sajandi algusega võrreldes pea kolmekordistunud.
Minu töös on olnud edulugusid, kus ülekaaluline laps võtab 16 kg alla, aga ka juhtumeid, kus probleemi ei teadvustata, kuna kodu toetus ja tahe toitumist peres muuta puudub. Seetõttu on ülitähtis, et lapsevanemad järgiksid kodus tervisliku toitumise reegleid.
Koolilapse päev peaks sisaldama kolme põhitoidukorda ja kahte vahepala, sealjuures on hommikusöök üks tähtsamaid. Hommikusöök annab meile päevaks energiat ja tagab ka parema mõtlemisvõime. Kui soovite, et laste aju töötaks koolis hästi, ärge laske teda kooli söömata! Siinjuures soovitan anda lastele kooli kaasa vahepalad, milleks sobivad puu- ja juurviljad, vähemagusad piimatooted, pähklid ja täisteraleib.
Kindlasti peaks laps sööma sooja lõunasööki, et pikk päev vastu pidada. Õhtusöök perega võiks aga olla pigem kerge, kuna inimese organism ei töötle õhtul toitu sama tõhusalt kui päevasel ajal.
Lihtsaim nipp, mis aitab toiduportsjoneid jagada, on nn taldriku reegel, mille järgi poole taldrikust peaksid moodustama salatid ja aedviljad, veerandi valgurikas toit, nagu liha ja kala ning veerandi tärkliserikkad toiduaineid, nagu kartul ja riis.
Toiduvalikus tuleks vältida töödeldud valmistoite ja liigset magusat, sest energiaks vajalikud süsivesikud saab kätte ka puuviljadest. Kui toiduga patustamisele vastu ei suuda panna, siis tuleks teha pärast sööki veidi trenni, sest see aitab ära kasutada liigse glükoosi ‒ isegi jalutuskäik võib aidata.
Hoiduda tuleks rafineeritud süsivesikute, eelkõige liigsest suhkru tarbimisest. Paljudes toitudes ja kihisevates jookides on ohtralt suhkrut, mille kogusele me ei mõtle. Näiteks pooleliitrine karastusjook võib sisaldada 9‒12 teelusikat suhkrut.
See kindlasti ei tähenda, et pühadelaualt peaksid maiustused sootuks puuduma. Ilma süsivesikuteta ei saa, aga tuleb teha õigeid valikuid. Magusat saab valmistada ka tervislikult ja süüa seda vahepalana, mitte põhiroale lisaks. Näiteks saab küpsetades kasutada täisteratooteid, vähendada kasutatava suhkru kogust, kasutada retseptis puuvilju, marju ja pähkleid.
Süüa tuleb aeglaselt ja keskenduda söömisele.
Oluline on õppida märkama füüsilise nälja tunnuseid ja süüa ainult seni, kuni kõht on täis. Kui ei saa aru, kas tegemist on füüsilise või emotsionaalse näljaga, tuleks mõelda, kas praegu sooviksid süüa toorest brokolit. Kui jah, siis on tegemist päris näljaga.
Kersti Tamm,
Kadrioru saksa gümnaasiumi kooliõde
