Üldhariduskooli ja kutsekooli juht allkirjastasid koostööleppe

Et Põltsamaa ühisgümnaasiumi lõpetajad saaksid kaasa  ka praktilised oskused, allkirjastas koolijuht koostööleppe Tartu kutsehariduskeskuse direktoriga.

Eile Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktori Aimar Arula ja Tartu kutsehariduskeskuse direktori Andrus Mõttuse allkirjad saanud koostöölepingu alusel saavad gümnaasiumiõpilased edaspidi lisaks akadeemilisele haridusele süvendatud teadmisi ja oskusi ka infotehnoloogias  ja majanduses.

Arula lausus, et tema hinnangul annavad gümnaasiumid noortele häid teadmisi ja kutsehariduskoolides saavad õppurid omandada heal tasemel kutseoskused. Nüüd on kätte jõudnud aeg üldhariduslike teadmiste ja kutseoskuste ühendamiseks. Siiani valitses olukord, kus 18-19-aastasel gümnaasiumi lõpetanud noorel olid küll olemas teadmised, ent polnud ainsatki kutseoskust. Äsja allkirjastatud koostööleping gümnaasiumi ja kutsehariduskeskuse vahel loob kõik eeldused selleks, et gümnaasiumi lõpetanutel oleksid teadmiste kõrval olemas ka kutseoskused ja nad võivad soovi korral pärast gümnaasiumi lõpetamist julgelt tööturule siseneda.

Koostöös Tartu kutsehariduskeskusega avab gümnaasium sügisel reaal-infotehnoloogia suuna, kus õpilastel on võimalik õppida programmeerimist ja rakenduste loomist, masinprojekteerimist, arvutigraafikat, arvutite riistvara ja selle diagnostikat. Õpitakse ka erialast matemaatikat, füüsikat ning inglise keelt.

Ühisgümnaasium osaleb ühena kaheksa kooli seas ka üleriigilises digipöörde projektis, eesmärgiks õpetada noori kasutama oma nutiseadmeid selliselt, et sellest oleks praktilist kasu. Arula sõnul on Põltsamaa ühisgümnaasiumi digitaliseerimisele õla alla pannud ka kaheksa sponsorit, kellest tuntuim on kooli  vilistlane Heldur Meerits.

Kutsehariduskeskus on koostööks avatud

Tartu kutsehariduskeskuse direktori Andrus Mõttuse sõnul oli tal suur rõõm kohtuda tänavu kevadel Aimar Arulaga, kes rääkis Põltsamaa ühisgümnaasiumi soovist hakata üldhariduslike teadmiste kõrval õpetama ka praktilisi oskusi. Mõttuse hinnangul on nende jaoks praegu lausa kohustus õpetada kutseoskusi kõigile, kes seda soovivad.

Koostööleppe allkirjastamisel Põltsamaa linnavalitsust esindanud haridus- ja kultuurinõuniku Kadri Suni sõnul on tähelepanuväärne, et pikalt ette valmistatud koostööplaan on lõpuks jõudnud reaalse lepinguni. Suni ütles, et idee, mille elluviimise plaan Põltsamaa ametikooliga pooleli jäi, on nüüd õnneks jõudnud praktilise tulemuseni Tartu kutsehariduskeskusega.

Riigikogu liige Marika Tuus-Laul lisas, et edaspidi võiks Põltsamaa ühisgümnaasiumist saada Kesk-Eesti innovatsioonikeskus. Tema sõnul ei pea kõik Tallinna koonduma, vaid ka mujal Eestis peab elu ja hariduse andmine normaalselt toimima.

Põltsamaalasest riigikogu liikme Terje Trei sõnul on tema kaks tütart siinse gümnaasiumi vilistlased ning said siit nii heal tasemel hariduse, et pääsesid edasi kõrgkooli.

Mugavustsoonist välja

Ühisgümnaasiumi hoolekogu esimees Markus Haamer märkis, et mõnikord tuleb inimestel ennast mugavustsoonist välja tõugata,  et midagi uut võiks sündida. Ta lisas, et kui leidub inimesi, kellel on kindel siht silme ees ja vahel ka lausa hullumeelseid mõtteid ning pealehakkamist, siis sünnib midagi tõeliselt head tuleviku tarbeks. Selliseid omamoodi hullumeelseid otsuseid on kooli hoolekogu esimehe sõnul tarvis, et püsima jääda.

Jõgeva maavalitsust esindanud haridusnõunik Heiki Sildnik lausus, et kui kool ei saa olla suur õpilaste arvult, siis peaks see olema suur vaimult. Kahe kooli koostöölepe Heiki Sildniku sõnul vaimult suureks olemist tõestabki. Pealegi peitub just koostöös jõud.

Tartu Ülikooli haridustehnoloogia keskuse juhi Margus Pedaste sõnul on uuringud näidanud, et enam kui pooled IT erialal kõrgkoolides õpinguid alustanutest langevad koolist välja. Samas on need uuringud tõestanud sedagi, et nende noorte puhul, kes on eelnevalt gümnaasiumides või kutsekoolides IT õpet saanud, on väljalangevus väiksem. Pedaste hinnangul peaks sarnast koostööd Eestis tunduvalt rohkem tehtama. Infotehnoloogiaga on seotud tänapäeval kõik eluvaldkonnad ja seetõttu on vajadus vastavate spetsialistide järele tunduvalt suurem, kui neid välja koolitada jõutakse. Pedaste avaldas heameelt selle üle, et kaks innovatsioonisõprade võrgustikku kuuluvat kooli on koostöölepinguga n-ö otsa lahti teinud. 

i

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus